Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4
hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läikpenikeele hübriid). Kõige rohkem on ikkagi pilliroogu, kes ääristab järve pideva või katkendliku vööna. See taim kasvab enamasti 2,53 meetri pikkuseks, võib aga olla ka tunduvalt pikem (kuni 4,2 m). Huvitaval kombel vahelduvad enamvähem samasugustes oludes tihedad kõrged rohkete õisikutega roostikutukad tunduvalt madalamate kogumikega, kus pole ühtki õitsvat taime. Nii sageduse kui ka hulga poolest järgneb pilliroole järvkaisel, kes külgneb pillirooga enamvähem puhta vööna, moodustab hajali tukkasid kaugel järves ning ühiskooslusi pilliroo, vesikirburohu või roogheinaga. Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,52,7 m kõrgusi taimi.
Meil esineb väga väikesearvuliselt, peamiselt Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Pihkva järves püütavat aastas 1-3 isendit. Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu-Kasari jõe vetes Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva (Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta
Tormide aegu lisandub neisse soolast merevett ja tuulevarju pagevaid merelinde. Fotol olev Sutlepa meri on tuntud kokrede paradiisina, ent parim paik on see rannikulõugas näiteks ka surusääskedele, kelle vastseid söövad kalad, ning pilliroole ja sellel passivatele vesikiilidele, kelle vastseid toidavad oma roostikus kasvavatele poegadele Elupaigatüüp koondab elutingimuste poolest samaväärseid elupaiku. Rändavad rislad peatuvad tuttpütid. pagurandadel eelkõige sellepärast, et veetõusu aegu laugmadalikule kandunud toit muutub mõõna ajal kergesti kättesaadavaks
annaabi.ee 
