Vana Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju.
Lisaks armastasid koolielust kirjutada ka õpetajad ise. Selliseid katkendeid on säilinud. Erinevalt nüüdisaegsetest koolidest olid sumeri õppeasutused ka omapärased kirjanduskeskused, kus mitte ainult ei uuritud ega kirjutatud ümber mineviku kirjandusteoseid, vaid ka kirjutati uusi. Õpetamise protsess, nagu me seda suudame ette kujutada arheoloogiliste leidude ja savitahvlikeste põhjal, algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, mida me nimetaksime religiooniõpetuseks, geograafiaks, matemaatikaks, keeleõpetuseks, botaanikaks ja astronoomiaks. III aastatuhande teisel poolel eKr ilmusid esimesed sõnastikud, mida on ka väljakaevamistel leitud. Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu
ning õpetamisele. Meditsiin, arhitektuur, insenerikunst ja skulptuur anti noortele edasi õpipoisimeetodil praktilise kogemuse käigus. Haridus kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr. vallutasid Akadi semiidid Sumeri ning tekkis kakskeelsus, mille survel oli vaja sõnastikke. Õppekursus jagunes kaheks põhiprogrammiks, millest esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale
annaabi.ee 
