Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled kinnitatud väikese metallist võlli külge. Võlli saab keerata hammasratta abil. Viiuli- ja aldimängija kasutavad lõuahoidjat. See on puutükk, mille sees on niisugune lohk, kuhu pillimehel on mugav lõuga toetada. Lõuahoidja kinnitatakse metallklambriga pilli külge ning ta aitab pilli paremini hoida mängimiseks vajalikus asendis ja ta ka kaitseb pilli. Pillimäng on tore ja lustlik, aga ta on ka päris raske töö, mis vahel naha õige märjaks võtab. Niiskus aga rikub instrumenti.
Häälestuspulk - Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled kinnitatud väikese metallist võlli külge. Võlli saab keerata hammasratta abil. Lõuahoidja - Viiuli- ja aldimängija kasutavad lõuahoidjat. See on puutükk, mille sees on niisugune lohk, kuhu pillimehel on mugav lõuga toetada. Lõuahoidja kinnitatakse metallklambriga pilli külge ning ta aitab pilli paremini hoida mängimiseks vajalikus asendis ja ta ka kaitseb pilli. Pillimäng on tore ja lustlik, aga ta on ka päris raske töö, mis vahel naha õige märjaks võtab. Niiskus aga rikub instrumenti. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Keelpillid https://kjpg.tartu.ee/~anumai.lillo/konspektid/kp.html
puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru sirgena liiga pikk, kohe hea hulga meetreid. Ja niisugust pilli, mis nagu keskküttetoru ühest toaseinast teise ulatuks, oleks ju väga ebamugav panna mõnd viisi mängima. Seepärast on niisugustel pikkadel pillidel toru kõveraks keeratud. Pikad pillitorud, nagu näiteks metsasarvel, keeratakse mitmesse ilusasse rõngasse. Lühemad pillitorud, nagu näiteks trompetil, keeratakse ühte piklikku tiiru. Sedasi on pillimehel juba hoopis mugavam oma pikka pillitoru käsitseda Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Niisamuti nagu
Keskmine tahvlike ja pillivars, millest pillimees kinni hoiab, on üks tervik. Äärmised tahvlid on servapidi kinnitatud niidi või nahkpaelaga keskmise tahvli külge nii, et nad saaksid veidike liikuda. Tahvlitel on keskmise tahvli poolsel küljel väikesed õõnsused. Kui pillimees nüüd kastanjetti varrest raputab, löövad äärmised tahvlikesed vastu keskmist ja pill teebki häält. Niisiis on kastanjetil need asjad, mis millegi vastu löövad, juba pilli küljes olemas ja pillimehel pole vaja lisavahendit, et pilli häält tegema panna. Kastanjetid teevad toredat klõbinat. Kastanjetid Marakaa Marakaa on puust varre külge kinnitatud suur seest tühi muna, mis enamasti on ise ka valmistatud puust. Muna sees on peotäis suuri liivateri, väikesi kivikesi, kuivatatud maisiteri või midagi muud. Kui pillimees marakaad edasi-tagasi liigutab, liiguvad teradki muna sisemuses ja põrkavad vastu seina