Muusikal „Evita“ Koostaja: SAKU 2014 7. märtsil etendus Nokia Kontserdimajas muusikal „Evita“. Muusikal rääkis loo Eva Peróni ehk Evita elust. Kogu lugu algas lõpust ehk päevast, mil rahvale teatati Evita surmast. Päeval, mil rahvas hullus ja oli hüsteerias, tuli lavale ka Che Guevara, kes käitus läbi terve muusikal jutustajana. Che hakkas rääkima lugu ühest vaiksest tütarlapsest Evast, kes kohtus vanema pillimehega, ning tuli temaga Buenos Airesesse elama. See aga kaua ei kestnud ja aasta pärast oli Eva tänu oma mitmetele meestutvustele jõudnud heale töökohale raadios. Järgneva kümne aasta jooksul jõudis Eva olla nii näitleja, saatejuht raadios kui ka modell. 1944. aastal kohtus Eva Juan Peróniga, kellega ta hiljem abiellus. Koos abikaasaga sai Eva tuntuks ka poliitmaastikul, millele oli suunatud tema ülejäänud elu. Eva sai poliitikas tuntuks kui tüdruk kolkakülast, kes hoolib ka vaestest
platsilt läinud olid, tegi keegi külapoistest nalja ja pani Villule jala taha. Ta komistas ja sai väga vihaseks. Poistel läks juba päris suureks riiuks, aga lõpuks sai kõik ikkagi korda ja pidu võis jätkuda. Rääkisime Villuga vanadest aegadest, tuletasime meelde mälestusi ja tehtud tegusid. Siis tuli Villul mõte minna ja lasta tänase päeva auks üks kivikamakas õhku. Meie astusime tõrvikuga kõige ees ja näitasime teed, teised meie järgi, aga tükkmaad tagapool koos pillimehega ja lõbutsesid. Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele jõudmist käis Villu kodust läbi ja võttis lõhkeainet kaasa. Villu läks kivi juurde ja kohmitses seal koos Mikuga. Veel ennem, kui mehed ära joosta jõuavad käib hirmus pauk ja mürts ning mehed lendasid mõlemad kivist kaugele. Villu oli maas ja lamas, nagu surnu. Ta käsi oli kõvasti viga saanud ja silm ka. Jooksin ruttu sinna ning rebisin oma seeliku küljest riba, et ta haavu siduda. Keegi teine ennast ei liigutanud
klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud... Nagu öeldud, valdas kuueaastaselt Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ja teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Silmapaistvalt andekas oli ka Mozarti õde Maria Anna, keda hellitavalt kutsuti - Nannerl. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. Kuueaastase Mozarti helitööd on kõige varasemad, mis on säilinud. Oma esimesed
Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele.
annaabi.ee 
