1.2 Uuem rahvalaul 18. sajandist alates muutus rahva liikuvuse kasvades ka regilaul ning tekkisid nn. siirdevormilised laulud. Neis leidub küll veel regivärsi tunnuseid, näiteks (kohatist) algriimi ja parallelismi, puudub aga iseloomulik värsimõõt. Uuteks nähtusteks on (ebajärjekindlalt kasutatud) lõppriim ja lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest ja refräänidest. Sellised on nekruti- e. sõdurilaulud, aga ka paljud tantsulaulud e. pilliloo imitatsioonid ja laulumängud. Uue laulustiili omaksvõtul sai oluliseks meresõitude, kaubareiside ja sõjaväeteenistusega naaberrahvastelt toodud repertuaar, oma mõju avaldas pillimuusika (vt. Eesti rahvalaulu seoseid naabritega). Olulisel kohal oli ka kirikliku ja üldisemalt vaimuliku laulu osa. Seoses vennastekoguduse, kirikuvälise kristliku äratusliikumisega levis rahva hulgas vaimulik repertuaar, omaette pärimuseks kujunedes. (vt. Vaimulik laulupärimus)
Hoia metsa kahju eest, õpeta sa põõsa tagant karja haljast heina sööma! (Kilkavad) Jaanike! Jaanike! (ja jooksevad laiali.) VANALDANE MEES (võtab midagi pihuga maast ja pillub tulle). Tutrad tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu peale! Sarvemäng näitelava taga; tuttav lehepilli-lugu. I TÜDRUK. Tammaru Margus! II TÜDRUK. Margus jah! Tema lehepilli-lugu! Mõned jooksevad vastu, teised teevad pilliloo järgi lühikese jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAINE tulevad. Mõlemad viimased jäävad ettepoole, vanemate inimeste juurde seisma. Teretamine ja elav liikumine, aga ka - peade kokku-pistmine ja sosistamine. Tüdrukud hoiavad nähtavasti natuke Tiinast kõrvale, aga mitte väga silmapaistvalt. On, nagu tikuks tume tuju võimust võtma. Epp saab sellest aru ja tõttab seda peletama. EPP. No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma
kujunemisele tulevased heliloojad puutusid otseselt kokku rahvamuusikaga ning talletasid materjali ka järgnevatele põlvkondadele. 3. periood. Rahvamuusika süstemaatiline kogumine ja uurimine jätkus Eesti Vabariigis. Iseseisvusaastail 1918-1941 jätkati kogumisretki. 1927 asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), kuhu koondati ligi 15 000 seni kogutud rahvaviisi ning kogumine jätkus. 1936 - 1938 helisalvestati Tallinnas Riigi Ringhäälingus üle 700 laulu ja pilliloo. 1937. aastal otsustati jätkata Jakob Hurda algatatud "Monumenta Estoniae antiquae" väljaandmist regivärsiliste rahvalaulude publitseerimisega: ilmusid "Vana Kandle" III (1938) ja IV osa (1941). Muusika salvestamise jaoks oli erilise tähtsusega magnetofoni kasutuselevõtt 1949. a. Eesti Keeles Instituudis ja 1953. a. ERA-s. Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivis on 2002. a. alguse seisuga üle 50 000 muusikapala, sealhulgas ka teiste rahvaste, eelkõige soome-ugri pärimusmuusikat.