kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt
Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat
lähtusid järgmise aastakümne orkestriliikumise arengule iseloomulikud tunnusjooned. 1881. aastaks oli orkestriliikumine jõudnud kõikidesse maakondadesse, orkestrite arvu suurenemine maal toimus põhiliselt kihelkondades. Alguses tegutsesid kõik põhilised orkestriliigid, hiljem lisandus neile mitmesuguseid kitarri-, mandoliini ja balalaikaorkestreid. Orkestrite repertuaari ilmus kontsertmuusika. Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma
annaabi.ee 
