· Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme · Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud Underi varasem stiil on impressionistlik. Värvid erksad: roheline, kuldpunane, kollane, violett, roosa, vähe halle ja musti toone. Looduses paneb luuletaja tähele küll kummelit, luuderohtu, kanarbikku, ristikheina, kullerkuppe. Kuid aias hüatsindid, reseedad, daaliad, mimooria, helitroobid, mis rõhutavad dekoratiivsust. Omalt poolt tugevdavad seda pillavas külluses kasutatavad võrdlused ja metafoorid. Leidub üsna vähenõudlikke kooskõlasid ja saksa poeetika mõjul vokaalide kvaliteedi liiga vähest arvestamist. ,,Ekstaasi" epiteedid: · Vägev vere surematu püüd · Ihar, hõiskav hüüd · Kähar vahulaine · Valkjasroheline siid · Kaunim naine ,,Ehtides" epiteedid: · Mürgilõhna hajutav jasmiin · Kaela valge liin · Kallis ehe · Tuksuv paar · Kutsuv armusaar
sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910). Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad", ,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei ei ole Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, üldse ta loomingu eri osade, vahel mingi ületamatu kuristik. Lisaks veel tema teoseid: ,,Vaevademaa", ,,Tume inimeselaps", ,,Hingemägede ääres", ,,Kannatamine", ,,Koolmeistri hobune", ,,Orjapojad", ,,Otsija metsas". 7 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI "Tume inimeselaps" (lk. 187)
22 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 KOKKUVÕTE 1789 aastat võiks lugeda inimkonna ajaloo üheks pöördepunktiks. Inimeste ülestõus, mida mõjutasid tolleaegse Prantsusmaa kuningakoja pidev priiskamine, oli tõestuseks, et julgeti tulevikku muuta. Kui küsida kas deklaratsioon oli ikka vajalik, siis peaks vastama kindlasti jah, sest arvan, et olukord, kus lihtrahvas elas pidevas vaesuse ning aadelkond pillavas luksuses, pidi muutuma. Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema juba enne revolutsiooni. Tekkis uus eliit, mis oli haritud, jõukas ja mõjukas ning koosnes põhiliselt juristides ja ametnikest. Et inimeste vahel oleks enam-vähem võrdsus, siis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oli selleks igati hea algus. Samuti oli see ka mitmete teiste Euroopa riikide, sealhulgas ka Eesti, lükkeks rahvusliku ärkamisele. KASUTATUD KIRJANDUS E
annaabi.ee 
