Viimased jagunesid järgmiselt: venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7% ning juute 0,4%. Teisi rahvusi oli ca 1%.Samal ajal ei kasutanud oma õigusi kultuuriautonoomiale venelased. Peale madala haridustaseme oli selle põhjuseks asjaolu, et venelased olid koondunud põhiliselt piiriäärsetele aladele, kus nad moodustasid enamusrahva,mis võimaldas neil kasutada vähemusrahvuste õigusi territoriaalselt, samal ajal kui teised vähemusrahvad asusid hõredalt laiali pillatuna üle kogu maa. Eesti liberaalne vähemusrahvuste poliitika kergendas oluliselt aga juutide olukorda, kelle arv kõikus 3500-4000 vahel.Eesti kuulumiseajal Vene tsaaririigi alla oli juutide suhtes rakendatud karmid kitsendused.Eesti vabariigis omasid juudid samu õigusi teiste vähemusrahvustega ja selle tunnustuseks ning tänutäheks kanti Eesti Vabariigi nimi Jeruusalemmasjuutide kuldraamatusse. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike
kiriku alla; õigeusk on Kreekas riigiusund. Katoliiklasi ja protestante on vähesel arvul, muhameedlasi on umbes 1,5 %. Sündimus on Kreekas viimasel ajal langenud. Praegu ületab see suremuse vaid 0,4 võrra tuhande elaniku kohta. Üle kümne miljoni etnilise kreeklase elab Kreeka Vabariigis. Sellele lisaks on ligikaudu neli miljonit kreeka päritolu, kreeka keelt kõnelevat - ehkki mitte alati esimese keelena - ja õigeusulist kodanikku üle maailma laiali pillatuna. Tänapäeval asuvad suurimad kreeka kogukonnad Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Märkimisväärsel hulgal kreeka asurkondi leidub ka Aafrikas - Zimbabwes, Etioopias, Senegalis ja Kongos. Suurem osa rahvastikust elab rannikul ja madalikel, sisemaa mäestikualad on hõredasti asustatud. Merelaevanduse ja -kaubanduse areng on soodustanud linnarahvastiku kasvu. Tööpuuduse tõttu on väljarändamine pidev ( 1970 emigreeris 85 000 inimest ).
läbistasid nad alatasa mitmelõi-kelisi katuseharju oma tornitippudega, õhuliste kellatornidega, teravikkudega, mille jooned suurepäraselt ja liialdatult katuste teravaid nurki kordasid. Ülikoolilinna pinnas oli künklik. Kagus kerkis hiigla-kublana Sainte-GenevieveM mägi. Tasus vaadata Jumalaema kiriku tornist seda kitsaste ja vingerdavate tänavate 119 pundart (praegust Ladina kvartalit), neid majade kobaraid, mis selle kõrgustiku harjalt kõigisse kaartesse pillatuna korratult, peaaegu püstloodis ta külgi mööda alla jõeni tormasid, ühed nagu kukkudes, teised nagu tagasi ronides, kõik aga nagu üksteisest kinni hoides. Tuhandete mustade täppide pidev sagimine all tänavate! pani silmade ees kõik virvendama. Sellisena paistis rahvas ülevalt ja kaugelt vaadatuna. Kõigi nende arvutute ehituste, katuste, tornide ja muude väljaulatuvate osade vahelt, mis Ülikoolilinna piirjoontele oma käänete, väänete ja sakkidega nii veidra ilme andsid, võis
annaabi.ee 
