"Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile nad õitsend vastu. Armsam, unistame! Kaasmaitseja, eks olnd ka meie päev täis valget õitsmist, punast pillamist! Nüüd käib me üle magus valuhoog, Ja nagu peenralt tõusev lõhnavoog toob ööle oma ohvrit, andumist me süda, vaikses õnnes härdaks läev. Underi impressionistlik luule teemad armastus ja loodus rõhutatult naiselik meelelise armastuse kujutamine sokeeris palju lõhnu, värve palju aialilli klassikaline vorm, eelkõige sonett Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (18851936) Värsikogud "Villem Grünthali laulud"
A.Annist :,,...meie suurim vaenlane on ikka olnud ja saabki olema slaavlus.See on yhtlasi meie soo ja ka selle kultuuri vaenlane.Germaanlus on meile vähemalt vallutades ikka ka andnud midagi./---/Venelasilt pole me kultuuriliselt saand peaaegu mitte midagi./---/Slaavlus pole annud iial meile midagi positiivset,see on ainult meid söönd ja hävitand." J.Aavik pidas vene mõju eesti vaimule kihvtiks: edendab lodevust, lohakust, laiskust, pillamist, ebaausust.Nooremat põlvkonda need pahed enam otseselt ei kimbuta,arvas Aavik, ja mida enam kaugenetakse vene mõjust,seda enam paraneb ja puhastub eesti rahva iseloom. Nõukogude aeg Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati nii siinset vene kui ka eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks. Algas ühiskonnaelu sovietiseerumine ,mis kultuurisfääris tähendas nn kultuurirevolutsiooni,s.o kodanliku kultuuri
selle tugevust, sest ega süda kui inimese kõige olulisim elund pole mõeldud taluma raskeid rasva volte meie kõhul ja reitel. Inimene on loodud ikkagi vanadst aegadest saati sihvakaks kütiks, mis hoidis teda kunagi elus ja andis ka söögipoolist. Tänapäeval seda just öelda ei saa. Õnneks on minarvates laiskus minust mööda läinud, kuid arvatavasti sõltub see ka inimesest ja tema võimest ennast sundida millekski tahtmatuks, mis tegelikutl tooks talle kasu. Pillamist võiks seletada ka kergema eesti keelse sõnaga, milleks oleks raiskamine minu silmis. Seda sõna võib samuti käsitleda kui laiamist. Kui on palju raha ja seda igale poole mõttetult kulutada, on just nimelt raiskamine minu silmis. Ka toidu ära viskamine ja sellega mõtlematu ümberkäimine on nimelt äärmiselt kahetsusväärne, sest maailmas on äärmiselt palju elanikke, kes peavad elama pidevalt kõht tühjana. Ka lapsed
inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune. Inimene mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab indiviidi
külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune. Inimene mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab indiviidi
Üks tuntumaid pidustusi keskaegses Tallinnas oli maikrahvi valimine kevadel, kui ilmad soojemaks läksid ning kõige luksuslikum ja suurejoonelisem pidu olid ordumeistri ning komtuuri14 vastuvõtud. Keskaja luksusel oli kaks külge kvalitatiivne ja kvantitatiivne. Ühe puhul samastati luksust varandusega, siis teise puhul tähendas luksus väärtuslikumate kaupade kasutamist. Hiljem ei piisanud enam sotsiaalsete barjääride esile tõstmisest vaid hakati esile tõstma pillamist ja üha paremate ja kallimate kaupade rõhutamist. Suur rõhku kaubanduses pandi eriti luksuskaupadele. Esmajärgulised oli idamaadest sisseveetavad lukskaubad, mida kasutati ka peenete ja luksuslike piduroogade valmistamisel. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Luksuskaupadest kuulusid peolauale ka imporditud puuviljad, riis ja mitut sorti kala. Vürtsid olid ühed peamised luksuskaubad, kuna nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid hinna poolest
annaabi.ee 
