Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16 Sakala ilmus Jakobsoni algatusel 1878 Poliitiline väljaanne Mõisnike- ja kirikuvastane hoiak Hurt süüdistab Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises Tekib kaks leeri- Hurt ja Jakobson 17 Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti
Kannatus, mis tekitas juurdleva raskemeelsuse, mis täitis kogu ta kasvuperioodi olles samas väga irooniline ja teravmeelne. Ta teadmiste pagas oli seda liiki, mida leidub sageli palju ahtamas vormis- küürakatel, õuenarridel või teistel alamal positsioonil olevatel ja alatiseks vigastel natuuridel, kes kannatavad parandamatu melanhoolia all; ainult et see vaimukus teenib tal alati ideid, taltsutatult, läbipaistvalt, geniaalselt, isegi kui see väljendus ainult pilkamises. Kui ta oli alles poisike siis ilmnes ta vaimukus kui vallatlevus. See oli isa kellelt Soren Kierkegaard päris nii oma raskemeelsuse, vaimukuse kui ka mõistuse. Ema, kelle Soren kaotas kahekümne kahe aastaselt, ei maini ta imelikul kombel sõnagi. Mõlemad vanemad olid päritolult jüüti talupojad, Soren Kierkegaardi teostest lööbki meile vastu Jüüti liivikute üksindust, kahvatust ja raskemeelsust. Kodus oli isa omajagu türann ning
Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks. Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastorid olid rahvusliku liikumise suhtes valikult vaenulikud. Hurt kirjutas Jakobsonile avaliku kirja, milles ta süüdistas Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi teoks saanud. Tekkis kaks leeri. Ühele poolele jäi Jakobson oma poolehoidjatega, teisele Hurt enda omadega. Jakobson seadis esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning lootis abile Venemaalt. Hurt luges tähstamaks haridus -ja kultuuriküsmusi. Vaatamata sellele jäid Hurda ja Jakobsoni isiklikud suhted enam-vähem korrekseteks.
"Kalevipoja"-õhtu), kes oma saksa ametivendadega rasket n.-ö. Positsioonisõda pidasid ja kes nüüd otsekui kahe tule vahele jäid. Hurt mõistis lõpuks õigesti, et Jakobson ei ründa mitte ainult kitsarinnalisi saksa kirikuõpetajaid, vaid kirikut ja lõpuks koguni usku kui sellist. See aga ei olnud karge kristliku kasvatuse saanud Hurdale enam vastuvõetav. Niisiis kirjutas Hurt Jakobsonile avaliku kirja, milles ta Jakobsoni süüdistas kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Jakobson nägi selles vaid oma "seisuse kasu" ülemaks seadmist rahva kasust, mis oli Hurda suhtes ebaõiglane. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi teoks saanud. Suurlõhe Tekkis kaks leeri. Ühele poolele jäi Jakobson oma poolehoidjatega, teisele Hurt enda omadega. Jakobson seadis esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning lootis oma
annaabi.ee 
