Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest süsinikdioksiidist, muudest anorg ja orgaanilistest osadest. Meteooride mass väike (piljardikuul). Nime saavad, kust taeva tähtkujust tulevad. *Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun *Täht tekib gaasi- ja tolmupilvedes, kiirgavad energiat (suured rohkem), kui vesinik tuumas lõppenud, tõmbuvad kokku valgeteks kääbusteks, kiirgavad vähe ja võivad sis energia varal miljardeid aastaid elada. Suuremad tähed plahvatavad.
ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus. Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele
mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. · Meil pole mingisugust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. · Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. · Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha
ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile.
Kaksiktornide südamik koosnes 47-st massiivsest terastalast. Kui põrandad oleksid nendest lahti läinud, oleksis talad ikkagi pidanud 300 meetri kõrgusele seisma jääma. Lennuk ei purustanud kõiki talasid. ,,Me projekteerisime hoone nii, et need taluks Boeing 707 lööki mistahes nurga alt." Les Robertson, WTC konstruktsiooniinsener. Seda sama kinnitas ka kaksiktornide arhitekt Aaron Swirsky. Kui kaksiktorni katuselt visata alla piljardikuul, kuluks sellel maani jõudmiseks umbes 10 sekundit. Sama kiirusega kukkusid kokku ka kaksiktornid, ehk siis peaaegu vabalangemise kiirusel. See tähendab, et korrused kukkusid keskmiselt 10 korrust sekundis. Ei ole ühtki stsenaariumit, kus hoone kukub pannkoogi effektiga kokku peaaegu vabalangemise kiirusel. Ja mis saaks seda teha? Mis liigutaks nii suurt massi sellise kiirusega eest ära? Lõhkeained. Elektroonmikroskoobi analüüsis WTC sulanud terasest ja rauarikkast tolmu mikrosfäärist,
on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga: Elektrovälja energia- elektrostaatiline väli salvestab energiat. Välja energiatihedus on kujul.. 6. Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isoprotsesse on: isobaariline, isohooriline, isotermiline. 8. 9. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hea näide on piljard – piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. 12.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at. (v-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) 2. Võimsus mehaanikas -Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab A
ning hääbusid lõpuks rannaliival. Füüsikuid-filosoofe pani kõige rohkem imestama, et lainetega ei kaasnenud liikumist selle tavapärases, aine (massi) edasikandumise mõttes. Lainetaval veepinnal olev laev jäi paigale, kõikudes lainetega samas rütmis. Mõnes mõttes käitusid lained liikuvate kehade sarnaselt: kohates takistust, põrkab laine tagasi ja jätkab liikumist vastassuunas; nurga all põrgates aga käitub nagu piljardikuul (langemisnurk võrdub põrkenurgaga). Teiselt poolt, lainete omavahelisel põrkel ei juhtu mitte kui midagi - pärast kohtumist levivad lained edasi nii, nagu poleks teist lainet olemaski... Lainetus (kulgev laine) erineb tavapärasest (kulg)liikumisest selle poolest, et temaga ei kaasne kehade ümberpaiknemine (kehade asukoha muutus). Laevuke lainetaval veepinnal.
annaabi.ee 
