Vibur kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisest. Lisaks viburitele on paljudel Gram-- mikroobidel jäigad jätked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakteriofaagid. Nii Gram-+ kui Gram-- bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri – polüsahhariidi. Kui see polümeer on kondenseerunud ja tihedalt ümbritseb rakku, nimetatakse teda kihnuks; kui ta koosneb lahtiste fibrillide võrgustikust, nimetatakse teda glükokaalüksiks. Kihnus on 95% vett ja väga väike hulk polüsahhariide
Vibu kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisel. Lisaks viburitele on paljudel Gram mikroobidel jäigad hetked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakterifaagid. Nii Gram + kui Gram bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri polüsahhariidi. Kui see polümeer on kondenseerunud ja tihedalt ümbritseb rakku, nimetatakse teda kihnuks, kui ta koosneb lahtiste fibrillide võrgustikust, nimetatakse teda glükokaalüksiks. Kihnus on 95% vett ja väga väike hulk polüsahhariide
adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 m (keskmiselt 1 m). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Rakult eraldatakse piilid ja neid kasutatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Piilid koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. 15. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid
Kandlus võib olla asümptomaatiline, eriti naistel (50%, meestel 5-10%). Ülekanne toimub peamiselt sugulisel kontaktil. Hiliste komplemendifaktorite defitsiidi korral on dissemineeritud haiguse risk tõusnud. Sageduselt STD-de seas teisel kohal (esimene on klamüdioos). Korduv infektsioon erinevate pinnaantigeenide tõttu sage: pilide võimalikke antigeene on > 1 miljoni, need tekivad geneetilise muutlikkuse ja immuunvastuse tõttu (takistab ka vaktsiinide valmistamist). Virulentsus. • Pilin – vahendab algset kinnitumist ripsmeteta epiteelile, sekkub neutrofiilide tapatöösse • Por-proteiin – takistab fagolüsosoomide teket neutrofiilides (soodustab rakusisest elulemist) • Opa-proteiin – vahendab tugevat kinnitumist eukarüootsetele rakkudele • Rmp-proteiin – kaitseb pinna-antigeene (Opa, Por) bakteritsiidsete antikehade eest • Transferriin-seonduvad proteiinid, laktoferriin-seonduvad proteiinid, Hb-seonduvad proteiinid annavad rauda • LOS – endotoksiin
annaabi.ee 
