üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid
üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid
etapp, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Küsimus: kuidas seda teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; viibida pühapäeva pärastlõunal koduss rõdul; kuulutada ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi... (Tarrou) Linna(Oran), mis lamas nagu teokarp kiltmaal,omamata õiget väljapääsu merele, valdas sünge roidumus. Nende krohvitud müüride vahel, tolmunud vaateaknaist ääristatud tänavail, määrdunudkollastes trammivagunites tundsid inimesed end veidi nagu taeva vangidena. Ajakirjandus, mis rottide afääri puhul nii sõnaohter oli olnud, ei rääkinud nüüd midagi, sest et rotid surevad tänaval, inimesed aga oma toas
Kui 7 (tõlge Gleitmani raamatust) see oli kontrollitav, tunneme end süüdi (mis väljendub vihasumises iseenda peale. Kui see ei olnud kontrollitav, tunneme endale kaasa. Veelgi keerukamaks muudab olukorra tõsiasi, et teatud emotsioonid viha ja süütunne toovad koos sellega kaasa ka juhtunu moraalse hinnangu. Vaatleme vihastumist. Kujutlege, et seisate piletisabas, et osta paar piletid populaarse artisti kontserdile. Sel ajal, kui teie järjekord jõudis piletikassani, lõppesid piletid just otsa. Mees, kes seisis teie ees järjekorras, ostis ära viimase paari pileteid. Kas te vihastate selle mehe peale? Te võite vihastuda oma ebaõnne peale ja neendma halba saatust, kuid selle mehe vasu viha ei tunne. Te teate, et see mees seisis piletisabas enne teid ja tal oli täielik õigus need piletid ära osta. Teisiti näeb
jõupingutustes saavutada mõnd eesmärki või rahuldada mõnd vajadust. Selle väite kohaselt ei käitu inimesed agressiivselt juhul, kui nende põhivajadused on rahuldatud ning nad on suutelised oma eesmärke saavutama. Kui soovite, võite sellest järeldada, et inimolevuse ,,loomulik" seisund on mitteagressiivne. Aga kui inimest tema eesmärkide püüdlemisel frustreeritakse mis võib juhtuda lihtsalt normaalsete sotsiaalsete lepete raames, näiteks rongipileti ostuks pikas piletisabas seistes võivad nad agressiivsemaks muutuda. Selle vaate kohaselt tuleneb inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frustreeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Dollarid ja tema kolleegid püstitasid oma mudeli väga selgepiiriliselt, väites, et frustratsioon viib alati agressiivse käitumiseni. Seda ideed kritiseeris Bandura (1977), kes osutas, et kui
annaabi.ee 
