See tähendab seda, et nad ei pööra sellele kogu oma tähelepanu. Kogu nende usalduse ja kontsentreerumise probleemi põhjuseks on tänapäeva kiire ning pingeline elutempo. Ka tänapäeva vabakasvatus avaldab sellele mõju. Tänapäeva noortele võib ette heita ka ohtrat mõnuainete pruukimist. Pidudel tarbitakse igasuguseid meelemürke rohkem, kui peaks. Näiteks juuakse alkoholi ega arvestata oma piiridega. Liiga tihedalt juhtub nii, et juuakse end pildituks ega mäletata midagi. Või oksendatakse kõik kohad täis, lärmatakse, pannakse teised ohtu, kuna ei kontrollita enda liigutusi. Lisaks alkoholile on populaarseks muutunud ka narkootilised ained näiteks kanep. Pidudel pruugitud narkootikumist võib igaüks ja igal ajal sõltuvusse jääda. Kolmandaks mõnuaineks on tubakas, mida tarvitatakse erinevail kujul, näiteks nuusktubakas, mokatubakas, sigaret ja nii edasi. Seda nagu ka alkoholi hakkavad teismelised juba varakult pruukima
kes saab end aidata. Mitte keegi teine. Alkohol.. Üldsusele tuntud kui jook, mis teeb tuju heaks ja olemise mõnusaks ning kui on probleemid, siis kergeim pääsetee karmist reaalsusest. Kergeim tõesti, kuid kas ka nutikaim? Kindlasti on paljud inimesed oma eluteeel tundunud, et enam ei jõua, ei saa, ega ei tahagi! Sellistel hetkedel tuleb paratamatult end kuidagi sellest kurjas ja ülekohtusest maailmast ära lõigata. Kergeim variant selle jaoks on juua end lihtsalt pildituks. Hetke ajendil käitununa on tagajärjed hommikul kindlasti valusalt tunda. Need tagajärjed ei tohiks küll kellelegi meeldida ja masendus süveneb üha rohkem ja rohkem, kuni jõuab kohale, et kõrist alla valatud jook ei lahendanud ühtki probleemi. Need probleemid kükitavad siinsamas, su peas, su ümber, su sees. Probleemi defineeritakse kui lahendust nõudvat küsimust või ka raskesti lahendatavat ülesannet. Just asjad, mis sisaldavad sõna ''raske'' tekitavad inimaju 14 miljardile
pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist
orkestratsioon mootorratturist Ernestit, kes alles lõpus mõrvariks osutus, siis on siin kasutatud sama võtet vanemhärra Glomaud’ puhul, kes oma kasutütart Mariet vägistab. Filmi kulminatsioon, kus Yvonne enneaegselt sünnitama hakkab ning François esmalt doktorit ja seejärel kaduma läinud Serge’i läbi pimeda ja tuisuse küla taga otsib, on tehtud väga pingeliseks. Palju aitab sellele kaasa paralleelmontaaž, mis hüppab sünnitusvaludes karjuva Yvonne’i ja pildituks joonud Serge’i lumes enda järel lohistava François’ vahel. Olukord on pingeline eelkõige seetõttu, et Serge’i õigeaegne jõudmine sünnitusele aitaks François’l mitte ainult end Yvonne’i silmis tõestada, vaid ka parandada Serge’i eneseväärikust ja hapuks läinud suhteid oma naisega. Lõpukaader pakub vaid osalist resolutsiooni: suur plaan kainestunud Serge’i õnnest pakatavast näost tite nutu taustal viitab küll tema masendusest väljumisele ja uuele algusele, kuid