Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis-ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida
Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis-ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida
keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis- ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust:
annaabi.ee 
