Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele (mõtlevad, tunnevad)- luuakse plaan probleemi lahendamiseks- tegutsetakse- jõutakse mingile tulemusele. Jutustamisoskuse arendades arendatakse ka mõtlemisoskust. Pildiseeriatega töötades saab arendada kaemuslik-kujundilist ehk pildilist mõtlemist. Pildikaartide kasutamise võimalused. 1. Arutelu Antud ülesanne on sobilik 1.-6. klassi õpilastele, sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest ning sõltub konkreetsest õpetaja antud juhisest. Iga pildiseeria/ pildi puhul saab teha arutelu, kus lapse ülesandeks on mõtlemise teel lahendada erinevaid harjutusi. Arutelu: mis pildil toimub; piltide võrdlemine; analüüs; järeldamine; küsimuste
ritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Pildiseeria järgi jutustuse koostaja saab stiimulit pidevalt ju- tustuse produtseerimise ajal vaadata ning seetõttu on ka pingutus väiksem (Karlep, 2003). Seeriapiltide alusel on võimalik luua nii vahendatud kui vahendamata jutustust. Käesole- va magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep, (2003) soovitab töös pildiseeriatega järgida järgmist struktuuri: 1. Alustada sissejuhatava vestlusega laste kogemuste aktualiseerimiseks. Seejärel piltide ükshaaval tajumine (iseseisev vaatlus, võrreldav teksti esmase kuulamisega). Järgneda võiks lühike vaba vestlus. 2. Peamine töölõik on piltidel kujutatud tegevuste analüüs küsimuste ning korralduste abil koos sõnavaratööga, häälduse ja muutevormide harjutamisega, kusjuures vajalik
letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Käesoleva magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Ka annab vahendatud jutustus lap- sele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse võrreldes vahen- damata jutustusega (Botting, 2002). Ka käesolev magistritöö kasutab tekstiloome oskuste aren- damiseks vahendatud jutustusi.
annaabi.ee 
