püramiidide ehitamine tõi kaasa arvutuskunsti ehk aritmeetika ja maamõõtmise ehk geomeetria arengu. Palsameerimise käigus aga tutvusid egiptlased siseelunditega. Nii sai alguse arstiteadus. Teravate pronksriistadega tegid egiptlaste arstid üsna keerulisi operatsioone. Kasutati ravimtaimi ja osati ravida hambaid. Kiri Hieroglüüfkiri on Vana-Egiptuse keele pildilise välimusega vanim kirja vorm. Just see on kiri, mille abil tuntakse Egiptuse kultuuri. Hoolimata pildilisest välimusest, ei ole hieroglüüfid primitiivne kirja vorm. Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Selliselt arenenud kiri ei saa olla vähem arenenud kui meie endi tähestik. Kiri ise suutis areneda läbi aja. Nagu ajalugu räägib, uued hieroglüüfi märgid lisati pidevalt keelde juurde. Hieroglüüfe on kokku u. 750. Kirjandus Muistsed egiptlased lõid mitmesuguseid kirjandusteoseid
põletatud savitahvlitele ning papüürusele. Papüürus on Egiptusele väga iseloomulik. See meenutab tihedat kollakat paberit ja seda valmistati papüürusetaime varre säsi ribadest.Kuna see oli suhteliselt rabe materjal keerati kirjatööd rulli. Sellele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti suured algustähed ja taandread. Hieroglüüfkiri on Vana-Egiptuse Keele pildilise välimusega vanim kirja vorm. Just see on kiri, mille abil tuntakse Egiptuse kultuuri. Hoolimata pildilisest välimusest, ei ole hieroglüüfid primitiivne kirja vorm. Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa-
3. avatud eluhoiaku loomine, sellega koos kriitilise mõtlemise, märkamis- ja väljendusoskuse ning enesekindluse arendamine. Joonis 1. Kunstiteose vaatamise ja analüüsi eesmärgid Rõhuasetused põhikoolis Põhikoolis näidatakse ja vaadatakse erinevaid pilte eelkõige tänu vajadusele illustreerida kas: a) mingit kunstiga seotud küsimust (stiil, tehnika, koloriit, zanr, stilisatsioon) arendab teadmisi professionaalsest kunstist ja nii sõnalisest kui pildilisest väljendusoskusest; b) ajaloolis-sotsiaalset isikut või sündmust laiendab teadmisi maailma mitmekesisusest ning arendab märkamis- ja väljendusoskust. Kuna teose reproduktsiooni kasutamine kunstitunnis on tavapärane praktika, siis toogem välja veel ühe võimaluse: humanitaarsete või sotsiaalsete pädevuste arendamise läbi teoste vaatamise. Õppeained, millega saab kunstiteose analüüsi siduda näiteks häälestus- ja
Tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund kultuuriajaloos, vaid pigem katusmõiste mitmele erinevatele suundumusele; samas liidab neid erinevaid suundmusi lähtekoht, et viisid, kuidas me ümbritsevat tajume ja hindame, on ajas muutlikud ja seega ajalooliselt uuritavad. Tegemist on ühe kõige populaarsema suunaga tänapäeva kultuuriajaloos. Visuaalkultuuriajalugu Visuaalne ehk pildiline pööre 1990. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima pildilisest pöördest, visuaalsest pöördest või ikoonilisest pöördest. Lähtekoht: tänapäeva piltidest üleküllastunud ühiskonnas tuleb õppida pilte paremini,,lugema". Revideerida tuleb ka lääne kultuuriruumis domineerivat lihtsustatud arusaama pildist kui keelele analoogsest ja sellele ,,alluvast" väljendusvahendist keele ja pildi suhe vajab ümbermõtestamist. Piltide ümberhindamine: pildid ei ole passiivsed objektid, vaid aktiivsed,
annaabi.ee 
