vastav kujutava kunsti teos, mille puhul kujutis on käsitsi kantud paberile vm. materjalile (nt pärgamendile) Eristatakse: a) söejoonistus b) kriidijoonistus c) sulejoonistus d) pintslijoonistus e) pliiatsijoonistus Joonistust kasutatakse ka eeltööde eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks. Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj II JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde. Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga: jäme, peen, ühtlane, paisuv ja ahenev, sirge, looklev, nurgeline, pidev ja katkendlik, rahulik ja närviline, jõuline, arglik jne. Joon ja joonistamislaad ongi kunstniku käekiri, mis on ainult temale omane ja mida tal on niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja. Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele. ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik)
lugejaga. Kaamerarealism seab omaenese piirid ning see omakorda kitsendab filmivaataja fantaasiate mahukust. Ning vaevalt on alati leida filminäitlejaid, kes vastaksid ja sobiksid täpselt kirjandusteose tegelaskujudele või lugejate ettekujutustele nendest. Raamatust, kirjutatud sõnast filmi tegemine tähendab ikka teksti originaalist millegi säilitamist, millegi muutmist, millegist loobumist ja millegi juurde lisamist pildikeelde. Seda kõike saab kirjanduse ja filmi puhul lahendada aegruumi abil, mis annab piiramatud võimalused selleks. Veel huvitavamaks ja intrigeerivamaks muutub kirjandusteose muutumine filmikunsti teoseks, kui kirjandusteost tuleb tõlkida võõrast keelest koos kaasatuleva erineva kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist,
talle ei piisa. ,, Kui ma vaid suudaksin väljendada seda, mida ma tunnen," kirjutas ta Theole. Van Gogh püüdles lihtsate asjade kujutamisel suurema väljendusjõulisuse poole: näidates piltidel mehi ja naisi igapäevatöid tegemas, puhkamas või melanhooliasse langenuna, kaasnes sellega kaastunne ja süüdistus. Ääretu viletsus, lihtsad inimesed, nende tingimusteta vagadus, tagasihoidlikud esemed ja ümbritsevad maastikud kuulusid tema pildikeelde hiljemgi. Varasele loomeperioodile iseloomulikuna võib välja tuua ka ainesega haakuvad lihtsad toonid kunstniku värvipaletis maalähedased toonid, tihtipeale liialdatult tumepruunid -, samuti tema õpetajalt Mauve'ilt pärineva valguse ja varju põhimõtte, millega kaasnes kirgaste värvide puudumine. Samalaadne iha jõulisema väljendusrikkuse järele ilmnes tema joonistusstiilis: ta loobus kontuuride rõhutamisest ning panustas ruumi, volüümi ja elutruuduse rõhutamisele. Ta püüdis