Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni, orkestreerisid neid. Kokkuvõte Mussorgski oli innovaatiline inimene, kes tõi muusikamaailma palju uut. Ta oli muusika kirjutamisel julge ja ei huvitunud teiste arvamusest
ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale. Esimesteks töödeks saavad romaanid:''kalistrat'', ''Hopakk'', ''jerjomuska'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt ,,öö lagedal mäel".
minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar. Looming avaldanud olulist mõju Debussyle ja Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel" Aleksandr Borodini looming on rahvuslik, eepiline ja idamaiste sugemetega. Kuna oli rahvusvaheliselt tuntud keemik jäi teadustöö kõrvalt loomingule vähe aega. Väljapaistvam teos ooper ,,Vürst Igor" (lõpetasid ja viimistlesid Rimski-Korsakov ja
11. KOKKUVÕTE Seda teemat käsitleda võttes ei oodanud ma oodata nii drastilisi näiteid. Olin eelnevalt oma arvates juba teadlik telemeedia ohtudest, aga nüüd suhtun neisse veelgi kriitilisemalt. Teemat põhjalikult uurides leidsin, et minu skeptilisus teleri suhtes oli õigustatud. Abikaasa arvamust teleri suhtes ma muuta küll ei suutnud, aga oma isklikele lastele oli see järelemõtlemiseks küll. Enam ei kosta teleri häält tagatoast, vaid pannakse pildikast kinni, kui just midagi päriselt huvitavat ei tule. Saadete valikul ollakse samuti teadlikumad. Mis kõige tähtsam, kell 21.30 pannakse teler kinni, olenemata kui huvitav saade parajasti käib. Tähtsustatakse rohkem kosutavat und, kui magamata tunde. Kõige enam pakkus mulle huvi K. Vinteri, K. Kruuse ja A. Siibaku 2010. Aastal ilmunud artikel ,,Meedia mõjud lasteaialaste loovmängudele". Vältimaks selliste näidete kordumist enda rühmas, oskan nüüd rohkem tähelepanu pöörata ja
annaabi.ee 
