Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud
PEATÜKK Bütsantsi mosaiigid, seinamaalid ja ikoonid 1. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängisid siin türklased? Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla ning kuna islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis hävitati mitmeid teoseid. 2. Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid nimetati? Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks ja pildipooldajaid ikonoduulideks. Pooldajad pidasid pilti pühadusobjektideks, eitajaad arvasid, et pühade asjade kujutamine on nende (jumalate) pühaduse teotamine. 3. Mis on ikoon? Ikoonid on usulise sisuga pildid. 4. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Ikoonidel usuti olevat omadus imet teha ja usklikke aidata. 5. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Pühasid asju. 6. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu
* Hilisbütsantsi kirikud väikesed ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 17. Bütsantsi kujutav kunst * Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel. * Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) (pidasid pilte pühadeks objektideks) vs. Pildieitajad (ikonoklastid) nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud. * Varase bütsantsi kuulsad näited Ravenna kirikute mosaiigid. *Sõnum ühtaegu usuline ja poliitiline *Peamiseks kultusobjektiks keiser, kes juhtis riiki ja kirikut. *San vitale kirikus ühel seinal justinanus ja tema vastas keisrinna Theodora oma
Elusolendeid kujutav kunst isegi hävitati. Islami usk keelas inimolendite kujutmise kunstis, pidades seda patuks. Pildieitajad ehk ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelelised. Pühade asjade kujutamine on sel juhul nende pühaduse teotamine. Piltide pooldajad ehk ikonoduulid pidasid selliseid pilte aga pühadeks objektideks. Paljud bütsantsi kunsti sisaldavad teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, sest keisrid toetasid pildieitajaid, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed valmistati. Varase büstantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks kultusobjektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Inimesekujutamine on teistsugune kui antiigiajal ja varakristlikul ajal. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme. Näod väiksed, aga silmad on suured ja võimukad
annaabi.ee 
