Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist. Lisaks Wormsi riigipäevalt sai küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu kehtestamiseks, kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu. Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses Pärusvalduseks oli Austria
ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (1527–1689) ja Wetzlaris (1689–1806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (sks Gemeiner
keisrivõimu ümber. ,,Viimaseks rüütliks" kutsutud Maximilian I [14931519] oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja ,,igavese rahu" ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest oluliselt kaasa varauusaege õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (15271689) ja Wetzlaris (16891806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (Gemeiner Pfennig)
annaabi.ee 
