tegelikkuses läbi kõik olukorrad, mitte lihtsalt paberile lennumasina kavand joonistada. Peale Lilienthali surma sai põhiliseks leiutajaks Octave Chanute, kes jagas Lilienthaliga sarnast mõttemaailma. Ta dokumenteeris oma tööd sarnaselt Lilienthalile, märkides üles viimsegi pisidetaili. Chenute oli vägagi huvitatud lennuki aerodünaamilise ebastabiilsuse lahendamises, süvenedes sellesse täie tõsidusega ja kasutades Lilienthali materjale. Peamiseks probleemiks oli lennumasina pikutine ebastabiilsus, mis muutis lennuki kohati väga juhitamatuks. Lennuki tasakaalukese oli nii paigast ära, et õhku tõustes lennuki nina suundus koheselt taeva poole ja masin seiskus, langedes maapinnale. Probleem saadi teada ja see lahendati, mille abil muutus lennuk märksa rohkem juhitavamaks. Sellega likvideeriti üks väga suur probleem lennunduse algusaegadelt. 4 HELIKOPTER
Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal-elundid): enamasti metanefriidid, lahtise ripslehtriga ja dissepimenti läbiva juhaga, üks paar igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele
vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal- elundid): enamasti metanefriidid, lahtise ripslehtriga ja dissepimenti läbiva juhaga, üks paar igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele
a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3 lateralis – külgmine (lateraalne) – loendamatud ühendused 80 bilj (80 miljardt 80 109). neuroni vahel • võimaldab nautida korraga nii shokolaadi, muusikat kui filosoofilist vestlust longitudinalis - pikutine • bioloogiliselt pole inimene viimase 50 000 a. jooksul edasi arenenud (v.a.karvakasvu↓) – inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte) medialis – keskmine (mediaalne) Embrüol 3 lootelehte: • Endoderm: siseorganid
annaabi.ee 
