emale, kes on ta üles kasvatanud ,, Sa ei ole mu ema või sa ei ole mu isa," siis tuleb tal keel suust lõigata". Haridus Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures. Hariduse omandamine kestis kümneid aastaid ning koolid koondusid raamatukogude ümber. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena-tollesama kiilkirja, mille leiutamine ja täiustamine oli Sumeri kõige olulisem panus tsivilisatsiooni ajalukku. (Sumeri linna Uruki väljakaevamistel leitud ja desifreeritud piktograafiliste kirjadega savitahvlikesed tõestasid kogu maailmale, et juba viis tuhat aastat tagasi olid Sumeris olemas koolid, õpetajad ja õpilased). Kirjad tõestasid ka õppimise ja õpetamise tohutut tähtsust Sumeri ühiskonnas, õpetaja kõrget prestiizi, õpetatud mehe oluliselt tugevamat positsiooni ja suuremaid võimalusi ning vanemate püüdu oma lapsi koolitada. Säärased savist koolivihikud lubavad teha palju huvitavamaid järeldusi õpetamise
Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis. Joonised koobaste (õigemini
tõendeid peale tsitadellide ja linnu ümbritsevate müüride praktiliselt pole leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri: Induse kultuuri elanikud kasutasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või silpkiri. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud tekstid on kirjutatud pitsatitele. Enamus piktograafiliste (e piltkirja) märkidega kunstipäraseid pitsateid on leitud Harappa nn all-linna ühest – tõenäoliselt kaupmeestele kuulunud kvartalist. Kuna tsitadellidest pole ühtegi kirjakatket leitud, siis on arvatud, et kirja ei kasutatud majanduse tsentraliseeritud juhtimiseks (aruanded maksude tasumise kohta?). Kaubanduse olulisusele Induse kultuuris viitavad ka tõendid standardiseeritud kaalusüsteemist. 2.6. Induse kultuuri allakäik:
üksteisest eristuvaid: Pealinn-punane, maakonnakeskus-sinine, muu-must. Linna suurus>50 000 suur, <50 000-väike. 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidakse nähtuste esinemise tihedust, kasutatakse nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, 1 punkt esitab teatud väärtust). Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelisnumbriliste märkidega antakse edasi nähtuste asukoht, omadused). Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse mitmesuguste lokaliseeritud diagrammidega, d-m esindab mingit kindlat punkti, d-m esindab infot konkretse punkti kohta, kvantitatiivne info). 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonte m-d (objektide puhul, millel ei ole M-list laiust, või laius ei väljendu antud M-s,
(ntx elanikud + autod); nähtuse levik ei ole seotud ühegi kindla objekti või asukohaga. ii. Puudused: ei pruugi punktide tihedust korrektselt mõista, ei ole võimalik lihtsalt lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada. b. Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis- numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused) c. Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info) 74. Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info)
Puudused: ei pruugi punktide tihedust korrektselt mõista, ei ole võimalik lihtsalt lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada. 11 · lokaliseeritud märgimeetod geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis-numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused · lokaliseeritud diagrammi meetod esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonobjektide kujutusviisid: · joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info
annaabi.ee 
