See kunstniku algoritm on teine tavaline lahendus, kuid vähem effektne, suudab samuti valida stseeni elementide vahe. Z-buffering on ka tundud depth bufferinguna. Kui objekt renderdatakse 3D graafikakaardi poolt, iis selle sügavus genereeritakse piksli poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi: lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks. Joonis : Z-buffering ja 3D
Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel. Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni. Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks. Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis). Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia: video + heli, võivad olla ka subtiitrid. 4. Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge),
gaasikapslid, mis helendavad kui neile voolu anda. Plasmaekraanid koosnevad kolmest kihist. Tagumine ja pealmine on läbipaistvad eletrijuhtidest liinid ning nende vahel on aukudega isolatsioonimaterjalist kiht. Augud täidetakse argooni-neoorini gaasiseguga. Mõjutades neid aineid pingega hakkavad need helendama. Plussid: parem värvieraldus(erksamad tänu teholoogiale, sest erinevalt LCD-st kus valgus läbib kihte, tekib heledus siis kui luuakse värv pikslis). Miinused: võtab rohkem voolu, mis tähendab ka suuremat soojuse eraldust, eluiga ühem kui LCD-l, kui mõni asi on pikalt ekraanil(näiteks telekanalite logod) siis need “põlevad sisse”. LED Kui LCD-s on mitu kihti ja ka taustavalgustus siis LED tehnoloogial põhinevad ekraanid taustavalgust ei vaja sest pikslid ise kiirgavad valgust. Ekraan ongi LED dioodid, mis kiirgavad valgust. Värvide jaoks kasutab LED
annaabi.ee 
