). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse
Muutmine seisneb lisamises n. Kartodiagrammi Saab lisada kõikvõimalike lisaandmeid erineval lisamine jms. kujul(tekst, tabelid, graafikud, jms) Raster andmemudel: • Raster andmemudeli (graafika) kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. • Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks e. võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi (ruutu) e. rakku nimetatakse piksliks. • Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektor andmemudel: • Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide baaride kaupa (matemaatikas: vektor suunatud sirglõik). • Sarnaselt matemaatilisele vektorile iseloomustab ka geograafiliste andmete vektorkuju algus- ja lõpp-punkt ning suund. • Atribuudi info saab “kinnitada” eraldi kaardiobjekti külge.
visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega.
keerukus. Lineaarne spektrisegu lahutamine Hüperspektraalse kaugseire puhul üks rakendamise võimalusi. Peamiseks meetodiks on LINEAARNE spektrisegu lahutamine: iga piksli heledus või heleduskordaja antud spektraalkanalis esitatakse lineaarse kombinatsioonina e kaalutud summana eelnevalt leitud nn algliikmete heleduste (heleduskordajate) väärtusest. Rij heleduskordaja I-ndas kanalis * Fj j- nda algliikme kaal (fraktsioon) + E teatud vealiige. Algliikmed endmember nt ühes piksliks on kaks algliiget tihe taimkate ja muld, eeldame, et algliikmete spekter on teada. Eesmärk on leida F[j] ehk kordajad ehk fraktsioonid, osakaalaud n- ö. Kui Rij on teada, saab F (osakaalu) ja E arvut lineaarsest võrrandisüsteemist. Reeglina peab kasutada olevate kanalite arv olema suurem kui algliikmete arv. Algliikmete kaalude summa on 1. Soovitatavalt tuleb piltidel teha atmosfääri korrektsioon, st taandada nad heleduskordaja ühikutesse.
annaabi.ee 
