R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna-Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt (quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool). Kärbseseen esineb kosmogoonilises tsuktsi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk 6 lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. Õde on kärbseseenest purjus. Müra, mida põhjustab ta selg, kui ta üle taeva lohiseb, on kõu, ta uriin aga vihm
need jälle isa käte ja jalgade külge. Kui Typhon aru sai, mis on juhtunud, oli juba liiga hilja. Zeus saatis koletisele kaela kõrvetavaid piksenooli ning Typhon vedas end ulgudes pakku, jättes endast maha hävingu. Jõudnud Traakia mägedesse, pöördus ta veel kord meeleheites ringi, mäetipud värvusid tema haavade verest erepunaseks. Sealtpeale kutsutakse seda paikkonda Veremägedeks. Viimaks jõudis tagaaetud koletis Sitsiiliasse, kus Zeus heitis tema pihta sada piksenoolt ja põletas korraga ära kõik ta pead. Koletis langes maha, tema maokeha mattus leekidesse. Kindluse mõttes tõstis Zeus Typhoni peale terve mäe, kui koletist õgiv tuli purskus mäetipust välja ning tekkis vulkaan. Etna on selle nimi ning see suitseb tänapäevani. Isegi sealt, kuhu ta on maetud, võib Typhon ikka veel levitada hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd
3 vaimulike klass, kes seitud maaema 38 電 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 13 205 132 81 ✄ う しん ✂会意 ✁Koosneb 雨 ja 申 m¨arkidest. 申 kujutab piksenoolt k˜overdumas v¨alja vih- mapilvest. 議類 ⇒轉 白川字統 ⇒ 雨 白川字統 ⇒ 申 1 v¨algu nool, piksenool de 2 v¨alkkiire 5 kibekiirelt pilku peale heitma (ho- 3 elekter nor.)