Professorite Evansi ja Sutherlandi juhtimisel sai Utahi ülikooli arvutiteaduskonnast tänase arvutigraafika sünnikodu. Arvutigraafika algstaadiumis kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nii mängude graafikas kui ka esteetiliste mustrite moodustamiseks. Hilisem areng fotorealismi suunas on tingitud ennekõike kommertslikest mõjudest. Arvutigraafika liigid Arvutigraafikas eristatakse rastergraafikat ning vektorgraafikat. Rastergraafikas koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi
See on ühest küljest eelis, teisest aga puudus. Näiteks meteoroloogiliste parameetrite seireks mõeldud METEOSAT jäädvustab umbes veerandi Maa pinnast vähem kui poole tunniga. Pikseli (elementaarse pildiraku) suurus kaasaegsetel satelliitidel on tavaliselt mõnikümmend, jämedama lahutuse korral mõnisada meetrit maapinnal, lisaks töötavad kiirgusvastuvõtjad mitmes spektriribas. Seega koosneb iga kogu Maad hõlmav "pilt" paljudest miljarditest pikselitest, mille edastamine, salvestamine ja töötlemine on väga kulukas. Sama kehtib ka näiteks radaripiltide kohta, mis järgnevad üksteisele lühikese ajasammuga. Suur andmehulk ei ole silmaga visuaalselt haaratav, mistõttu eespool loetletud suuruste "väljalugemiseks" pildist tuleb rakendada keerukaid andmetöötlusmeetodeid. Tihti analüüsitakse selleks mitmeid ühe objekti kohta käivaid pilte korraga, mille hulgas on nii nähtavas, infrapunases kui raadiolainete
Neist esimesena võeti LCD- ekraanides kasutusele ITO (indium-tinaoksiid), mis on aga indiumi harulduse ja ITO tootmiseks vajaliku vaakumtehnnoloogia tõttu kallis. ITO alternatiividena uuritakse nii polümeere kui süsiniknanotorusid. Alternatiivina on kasutuses ka AZO (alumiinium- tsinkoksiid), ent selle optilised ja elektrilised omadused jäävad ITO-le alla. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid, millest on moodustatud pikselitest koosnev maatriks (LCD TFT), milles transistorid on väiksemad kui tavalised ränipõhised transistorid. TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid, mida on omavahel erinevate mõõtühikute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda. Mõned tüüpilisemad näitajad:
töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid vastatsikkku vahetada ja arvutiressursse ühiselt jagada.
või logo. Joonistamine ise on üsna vaevaline. Paremini sobib Paint olemasolevate pildifailide korrigeerimiseks, neist mingite osade väljalõikamiseks, tekstide lisamiseks, pildivärvide muutmiseks jmt. Programm käivitatakse stardimenüü korraldustega All Programs, Accessories, Paint, mis avavad tühja jooniseakna. Menüü File korraldusega Open võib selles avada mõne olemasoleva pildi. Paint töötab rastervormingus (BMP, GIF, JPEG) failidega. Iga pilt koosneb paljudest ruudukestest (pikselitest). Redigeeritakse kas üksikute pikselite kaupa, mis on väga töömahukas, või kasutades tööriistapaneeli vahendeid. Tööriistapaneeli vahendid võimaldavad tõmmata jooni, ristkülikuid, ellipseid; lisada teksti; pildiosi kustutada, välja lõigata või täita neid värviga jne. Kasutades mõnda valmis pilti, võib nende vahendite abil saavutada soovitud tulemuse. Meediapleier Windows XP koosseisus on uus Windows Media Player 8.0 (WMP), mille abil saab
annaabi.ee 
