Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks- pikseliteks (pixel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikselini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikselit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega, mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Tööpõhimõte: Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud
vahele. 7 8 Aktiivmaatriks- LCD ehitatakse tavaliselt õhukeste kilede transistoreid (Thin Film Transistor) kasutades. Transistorid paiknevad vahetult selle vedelkristalli taga, mida nad juhivad. Konkreetse pikseli poole pöördumisel lülitatakse sisse sobiv rida ja siis saadetakse laeng vajalikule tulbale. Kuna kõik teised tulbad on välja lülitatud, siis jõuab laeng ainult õige pikselini. Kui soovime värvilist pilti, siis kasutatakse punast, rohelist ja sinist filtrit alampikselite värvimiseks. LCD-kuvari miinusteks võib pidada kehva kontrastsust ja probleeme tumedate toonide kuvamisega, liikumise jälgimine kehvem, väiksem ekraani suurus (kuni ca 40"), kallim hind ning üksikud pikselid võivad nn. ,,rikneda". Arvutikeeles kutsutakse sellist pikselit vigaseks pikseliks ehk dead pixel selline piksel, kus punane, roheline või sinine
CGA- adapter võimaldas kasutada nii RGB monitori, monokroomset või liitvärvisignaali monitori, kui ka tavalist televiisorit. 46 Kuna viimati mainitud variandis pildikvaliteet oli väga halb, siis hilisemates videoadapterites oli selles loobutud. Kasutati 9 viiguga Sub D pistikut. EGA (Enhanced Graphic Adapter) - tutvustati IBM poolt 1984 aastal.- Lahutusvõime graafikatöös tõsteti 640x350 pikselini ja samaaegselt võis ekraanil esitada 16 värvust 64- st paletist. Tekstitöös paranes kvaliteet tunduvalt tänu palju suuremale märgimaatriksile (8x14 punkti). Võib lisada, et lahutusvõime 640x 350 pikselit vastab ligikaudu 64x47 dpi-le (dotch per inch- punktile tolli kohta). MCGA-(Multicolor Ggraphics Array) või (Memory Controller Gate Array)- Lubab MDA-le ja CGA- le sarnaseid või paremaid graafikavõimalusi, kuid jääb alla EGA-le ja VGA-le.
annaabi.ee 
