Sulgpall on juba tuhandeid aastaid vana spordiala, mille mängimist alustati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Aastate jooksul on mängu reeglid ja viis muutunud, kuid selle populaarsus on üha rohkem kasvanud. Praegu meile tuntud sulgpall on pärit 19. sajandi Inglismaalt ja on paljudes riikides tuntud pigem badmintoni nime all. Sulgpalli on siiski kahte erinevat liiki: ühe mängitakse rannas ja piknikel, teine on aga reeglistikuga võistlusmäng. Antud referaadis vaadeldakse just võistlusmängulist sulgpalli. Sulgpall meenutab mängu poolest nii tennist kui võrkpalli. Mängu mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu sulgpalliväljakul suurusega 13,41x6,1 meetrit (üksikmängus 5,18 m). Väljakupooli lahutab üksteisest 1,55 meetri kõrgune võrk. Sulgpalli mängimiseks on vajalik sulgpall ja sulgpallireket. Reket on kuju ja raskuse poolest erinev tennisereketist, kaaludes vaid 100 grammi
Meelelahutusest: Meelelahutusi ongi sisuliselt kaks: söömine ja ostlemine, kõik muud lõbud on riigi pealinnas, selles wahhabistide pesas, keelatud. Süüa ja osta saab peaaegu kõike, muuhulgas lääne parimaid brände Carrefourist Pradani, ebamoraalsed asjad mõistagi välja arvatud. Ääremaadel, Jeddah-is või Khobaris on pilt lõbusam: on suisa kinod olemas. Kohalikud veedavad neljapäeva ja reede (mis on nende nädalavahetus) õhtuid piknikel - sõidetakse linnast välja (tähendab: kõrbesse), tehakse seal perega oma Land Cruiseri varjus lõket, grillitakse kaameliliha ja lapsed lennutavad lohet. Kõrb pidavat hea väljasõidu koht olema, kui sa vaid leiad puhta paiga. Riietusest Esimese kuuvere ilmumine Saudi Araabias tähendab, et on aeg valida esimest loori ja abaayat. Äkki on sel hetkel lapsest saanud täiskasvanud naine. Niqab: Näokate, mis jätab silmadele jaoks paraja piiluaugu. Saudi Araabia pealinnas
aastal oli seal 300 sulgpalliklubi, 1930. aastal umbes 500 ja varsti peale II Maailmasõja lõppu juba üle 9000 klubi. Esimene organiseeritud sulgpalliklubi Ameerika Ühendriikides asutati aastal 1878 New Yorgis (Badminton Club of the City of New York). See klubi on pidevalt tegutsenud tänapäevani ja on seega vanim tegutsev sulgpalliklubi maailmas. Tänapäeval eksisteerib justkui kahte sorti sulgpalli. Ühte neist mängitakse aedades ja piknikel, teist, võistluspordina tuntud sulgpalli, aga spetsiaalsetes sisehallides tehniliselt väga kõrgetasemelise varustusega. Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (<100 gr) ja keelestatavad väga tugevalt. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi
toimus 1956-1957 aastatel. Sellest ajast on Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni korraldatavate maailmamastaabis turniiride arv tõusnud seitsmeni: lisaks Thomas ja Uber Cup-le ka Maailma Meistrivõistlused, Sudirman Cup (segavõistkonnad), Juunioride MM, Maailma GP-finaal ja Maailma Karikavõistlused. Täieõiguslikuks olümpiaalaks sai sulgpall 1992. aastal Barcelonas, Hispaanias. Tänapäeval eksisteerib justkui kahte sorti sulgpalli. Ühte neist mängitakse aedades ja piknikel, teist, võistluspordina tuntud sulgpalli, aga spetsiaalsetes sisehallides tehniliselt väga kõrgetasemelise varustusega. Lk 3 Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (alla 100 grammi) ja keelestatavad väga tugevalt. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi. Kuni 20
õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik alt paistaks, pihaosa muutus eest kolmnurkseks. Oluline uuendus hakati kandma seelikut ja pluusi. Esialgu oli see jalutuskäikudel ja piknikel käimise riietus. Kleidid rikkalikult kaunistatud lipsukeste, lintide. paelte, pitsidega. Lipsud, lindid ja paelad olid ühevärvilised ja erksates värvitoonides: punased, roosad, rohelised, sinised, valged, kollased. Alates 1830-ndatest hakati seeliku alläärt kaunistama ka volangiga. Aluspesu lumivalge ja hästi tärgeldatud, rikkalike tikandite, rohkete satsikeste ja pitsikestega. Alusseelikud puuvillased ja väga laiad, kanti kuni 10 alusseelikut korraga.
Salatit on võimalik pakkuda ka kuumalt. Võileivad. Võileibu võib serveerida: iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina, kohvi- või teelauale suupistena, pidulike laudade suupistena, matkadel, piknikel. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Võileibu liigitatakse: Põhikatteaine järgi: kilu-, vorsti-, singi-, munavõileivad jne. Võileivakattena võib kasutada väga erinevaid toiduaineid. Sobivad: liha- ja lihasaadused, kala- ja kalasaadused, mereannid, munad, kohupiim, juustud, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad.
annaabi.ee 
