jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 7 Joonis 2. Võrtsjärve vesikonna maakasutus. A.Järvet 8
Peamisteks ülesanneteks oli igapäevane kööki töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, hommikusöögi väljapanek, salatite ja kastmete valmistamine, kartuli-, riisi-, tatra- ,kruubi ja makaronide aurukapis valmistamine, puuviljakorvide ettevalmistus, suurtes kogustes praadimine, kuupäevade jälgimine ja koristus. Töökorraldus oli köögiti erinev. Minu tegevused erinevates köökides : Kui alustada külmast rootsi lauast, siis seal asetati tooted piklikele kandikutele ja asetati väljastus kappidesse kus nised need ette viisid. Külmas köögis oli 4 kokka, üks kes pani magusat välja, üks kes pani lihatooteid ja juurvilu välja, üks kes tegeles kala ja mereandidega ja vanemkokk kes hoidis silma peal ja ise tegeles külma gourme väljastamisega. Kuumas rootsi lauas on kaks kokka, kes valmistasid ete õigeks kellaajaks kuumad toidud ja kastmed, ise ette saali viies. Olenevalt päevadest kui on mitu katet siis katete vahel
Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt
annaabi.ee 
