toidul. Kui viimane oma koostiselt või hulgalt ei vasta lapse vajadustele, siis kasv pidurdub. Alateseelkoolieast mõjutavad lapse kasvu teataval määral veel aastaajad. On tähele pandud, et novembrist märtsini (s. o. talvel) nii kaal kui pikkus suurenevad peaaegu ühetaoliselt. Märtsist augustini (kevadel ja suvel) pikkus kasvab kiiresti, kuid kaalukasv jab maha või koguni peatub. Augustist novembrini (sügisel) on kaaluiive kõige intensiivsem, pikkusekasv seevastu märksa aeglasem. Need kõikumised on suurel määral tingitud toidust, aga ka sellest, kui kaua laps eri aastaaegadel värskes õhus ja päikese käes viibib. Lapse kasvatamist pidurdavad mõned pikldased, eriti kaasa sündinud kahjustused, näiteks kaasasündinud südamerikked. Viimaste puhul on häiritud kudede varustamine hapnikuga. Soodustavalt toimivad kasvule reeglipärane ja mõõdukas sportimine ning kehaline töö
Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad suguelundite kasvu ja suguhormoonide eritumise sugunäärmetes. Küpsevad sugurakud, arenevad sugutunnused, tekib huvi vastasugupoole vastu. - Poistel põhjustab see suguelundite kasvu, hääl muutub madalamaks, karvkasv suureneb, lihastiku ja luustku kasv, munandites hakkavad arenema spermid. - Naistel kasvavad rinnd, puusad laienevad, nahaalune rasvkude pakseneb, menstruaaltsükkel. Kiire kasv, pikkusekasv peatub kui pikkade luude kasvukõhred luustuvad. Üleminekuaastateks nimetatakse ajavahemik mille jooksul kaob naise paljunemisvõime. 45-55a. Meestel on üleminekuaastad seotud testosterooni vähenemisega. Naisi kaitseb südamehaiguste eest östrogeen, suurendab hea ja vähendab halva kolesterooli hulka. Meestel ladestub rasv kõhu piirkonda (õunakujuline keha), naistel aga ülearune rasv reitesse ja tuharasse (pirnikujuline keha).
3. Kolmas lapseiga kestab 8-16 a. vanuseni. See on kooliaeg. Lapseiga lõpeb valmimis-, sugulise küpsemise ehk puberteedi-ajaga. Kasvamine Selle all mõistame harilikult lapse pikkuse ja raskuse juurdevõttu. Pikkuse ja raskuse kasvamine on igal lapsel oma iseärasustega. Sündides on lapse kehapikkus harilikult umbes 50 cm. Esimese eluaasta jooksul pikeneb laps 20-25 cm võrra. Viiendal eluaastal on lapse pikkus 100 cm. Peale 10. eluaastat hakkab pikkusekasv uuesti kiirenema, sest läheneb puberteediaeg. See aeg on väga tähtis lapsele. Temaga lõpeb lapseiga ning algab noorusaeg. Sel ajal sünnivad suured muudatused lapse organismis. Lastesündimisraskus on õige mitmesugune. Keskmiseks raskuseks loetakse 3250g. Harilikult kasvab laps esimestel kuudel nii kiiresti, et ta peale 5. kuud kaks korda nii raske on kui sündimise aegu ja aasta lõpuks juba kaalub kolm korda niipalju kui ilmaletulekul. Laste sündimus ja suremus
annaabi.ee 
