2) Õhk: 1 katsekeha 22, 5 C45E 16, 5 (17) 800-840 6min Õli: 1 katsekeha 55 48 Keel (900kraadi) (5min) Vesi: 2 katsekeha 51, 5 3) Õhk: C60E 14, 5 750-800 6min Õli: 60 Pikklik (900kraadis) (5min) Vesi: 1 katsekeha 53,5/(61) Noolutamine: Terase Nõutav Noolutus Kuumutus- Saavutatud süsiniku kõvadus temperatuur kestus kõvadus sisaldus HRC Temp min HRC 0.45 30 500 kraadi 15min 38 0
Keedan pehmeks, püreestan, maitsestan. Lisan veel mida vaja( sool pipar), serveerin eelsoojendatud talrdikule 10. Portsjonitükilise liha praadimise reeglid. 1. Kuum pann 2. Maitsestatakse peale praadimist 3. Keerata ainult üks kord 4. 1/3 panni peab jääma tühi 5. Võtan labidaga liha pannilt(mitte terariistaga) 11. Nimeta 5 portsjonilist toodet veiselihast ja iseloomusta neid 1. Medaljonid 2. Liharull 3. Romsteek- ovaalne pikklik 4. Antrekoot- ovaalne- naturaalne 5. Barbeque 6. Piprapihv 7. Tournedos- peekoni viil ümber 12. Nimeta vähemalts 5 pooltoodet väikelooma lihast ja iseloomjusta neid Siga- guljass Lammas- rullid Naturaalne kotlett 13. Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine Kohupiimakorp, sõrnik, Teraline kohupiim, muna, talu või, jahu (peab kokku tulema tihke tainas) 14. Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine 1L hele puljong 60 g jahu 60g võid 15
- südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad) * Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam
Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht on Blue Mountain Peak (2256 m). Saar Avastatud Christopher Columbuse poolt 1494. Kujunes välja Hispaanlaste poolt 16. sajandil. Pärismaalased Taino indiaanlased kes asusid Jamaical sajandeid hävitati ning asendati Aarika orjadega. Inglased omastasid saare 1655 ja asustasid sinna suhkru, kakaoo ja Kohvi istandused. Orjandus Lõpeatati 1834 ja veerand miljonit orja vabastati kellest paljud hakkasid väikseid farme pidama
annaabi.ee 
