Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pikkkuube" - 3 õppematerjali

Kihnu rahvariided
14
docx

Kihnu rahvariided

Õlarätik oli peenest poevillasest riidest mõõtudes 96x96 cm. Äärtele olid kinnitatud punased villased narmad. Rätik asetati kolmnurkselt kokku ning asetati õlgadele nii, et teravad nurgad pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest. Suurema ülerõivana, eriti külmal ajal kanti pikkkuube, mis ulatus poole sääreni. Kuube ja vammust eristasid ainult pikkus. Kasukad valmistati Kihnus valgest lambanahast ning kaunistati punaste rihmadega. Kihnu abielunaine Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi

Tants → Rütmika ja muusikaline...
16 allalaadimist
Muistsed eestlased
4
docx

Muistsed eestlased

puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal ka mpsunit m e enutavat jakki ja pikkkuube, mis oli kiviv öö ga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jä medast vildist vor mitud kaabu. Kaugest minevikust pärinevate arusaamade järgi polnud ehted ja rõivaste kaunistused mitte ainult iluks. Need pidid kandjat ühtlasi kaitsma k õige kurja e e st. Näiteks väikesele tüdrukule pandi hel m ed kaela juba siis, kui tal tuli esi mene ham mas

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
TORI RAHVARÕIVAD
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

kandsid pulma ametimehed terve pulmaaja seda rõivast. Niisiis võib öelda, et pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas (Manninen 1927 : 167 169). Kuni 19.saj. oli nii meeste kui naiste pihtkuub sama lõikega. Naiste kuued olid vaid veidi avarama rinnalõikega, et oleksid nähtaval ehted. Alates 19.saj. hakkasid kuued aga piha ümber hoiduma ja alt laienema (Kaarma , Voolmaa 1981 : 54). Tori naised kandsid 19.saj. händega pikkkuube. TORI NAISE händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Händega pikkkuub Kuub on valmistatud vanutatud pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest. Kuub koosneb ühest selja ja kahest hõlmatükist ja varrukaist. Krae

Kategooriata → Uurimustöö
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun