putukatel on piisavalt toitu. Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu. Ta on kohastunud toituma nii taimsest kui ka loomse toidu süümiseks. Kõrbetirts Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui toitu on piisavalt, elab putukas üksinda, ent kui toitunappus kimbutama hakkab, kogunevad putukad hiigelsuurtesse parvedesse ning suunduvad pikkale teekonnale. Toitub lehtedest, kõrrelistest, puuviljadest ja lilledest. Lehetirtslased Lehetirtslased on väikesed ja harilikult pruunid või rohelised putukad. Nad on kohutavad kahjurid, kes ründavad maisi- ja riisipõlde, samuti puuvilla- ja suhkrurooistandusi. Lehetirtslased toituvad erandlikult taime mahladest, näiteks teravilja, õunapuu, kartuli, rooside või suhkrupeedi omast.mahlade imemiseks on tal nokk Röövritsikad
ikka. Kõndides edasi mõistab Martin, et vana tegi nalja kui sanos, et sooviks ka tema matusel linn pasuna kõla täis oleks. Siis Kopli lähistel kohtub ta must valges kleidis 22 aastase klaveriõpetajast juuditariga Isabella kellega ta kõneleb Sokratest ja tema tööst, juudi ema müüb talle kirjutamispabereid oma büroopoes ja muidugi juudi kombel ei jäänud tall pärimata mis põhjusega tal nii palju paberit on vaja. Kaks lähevad pikkale jalutuskäigule mis viib neid lõppuks randa kus ideaalne päikseloojang ja avamerele suunuduv purjekas tekitavad haarava atmosfääri milles Martin leiab lahenduse oma tööd tuppikust vabastada. Viskab siis takja Isabella pihta kes selle tagasi visates Martini külge ei jää. Järgneb tähtis dialoog kahe tegelase vahel kus nad arutlevad kas oleks sobilik ning mis tingimustel taas kokku saada. Isabella sanob, et
mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek). Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne. 2.5.3 MEREL. Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat. 1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel. See oli märgiks, et sõda venib pikkale ja hakkab palju reserve nõudma. 13 2.6 1915 Saksama plaan - pealöök ida-rindel. Purustada sellel aastal Venemaa ja siis kõik jõud läänerindele paisata. Venemaa plaan - läbi Preisimaa Berliini tungida ning läbi Karpaatide Viini. 2.6.1 IDA-RINNE. Kevadel algasid lahingud Karpaatides ja idapreisimaal. Karpaatides saavutas Venemaa edu, sest vallutas tähtsamamd mäekurud. Ida-Preisimaal, Augustowi metsades sai aga Vene 20