Veekonn Eesti keeles veekonn ja ladinakeeles Rana esculenta L. Sugukond on kahepaiksed Pikkus umbes 9 kuni 11 cm välimus nad on salatirohelist või sidrunikollast värvi, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad
Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk isaste kattetiivad kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm
Tähnikvesilik Tähnikvesilik on väike, 8...11 cm pikkune sabakonnaline, kellel on pikk saba, mis moodustab poole kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. Ladina keelne nimetus Triturus cristatus Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Ladinakelne nimetus Triturus vulgaris
lisalehele. Nt. märge päevane ülikond kostüüm kübara ja kinnastega või smoking/tume ülikond pikk õhtukleit. Tume ülikond Tume ülikond on korrektne õhturõivastus ametlikel päevastel ja õhtustel vastuvõttudel, juubelipidustustel, pulmades jne. Meil kasutavatsest riietumisvõimalustest on tume ülikond kõige soosituim, kuna eksimisvõimalus etiketi vastu on minimaalne. Tumedaks ülikonnaks loetakse tumesinist, tumehalli või musta, sageli pikitriibuga ühe- või kaherealist ülikonda. Üherealise ülikonna puhul võidakse kanda vesti. Silmatorkava triibu või ruuduga kangaid pole kombeks valida. Tasuks tähelepanu pöörata: särk valitakse enamasti valge või õrna koetriibuga, soovitavalt topelt kätistega ja mansetnööpidega lips peaks olema siidist, tagasihoidlikuma mustriga ja värviga ilma mustriga must lips on leinalips
lausa kollane, mustade laikudega seljal. 3 kollast piikitriipu seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Veekonn III Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Järvekonn III Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Rabakonn III Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega
Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis. Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha.
alatiiva keskosas oranžikas kaheosaline täpp. Emaste tiivad on heledamad ja tiiva otstes olev must muster vähemärgatav ning mõnikord puudub täiesti. Liblikad lendavad maanteede- ja raudteetammide ääres, ristiku- ja kesapõldudel ja mujal avamaastikul. Röövikute toidutaimedeks on liblikõielised (hiirehernes, lutsern, nõiahammas ja ristik), röövikut on leitud ka teistel taimedel nagu võilill, mailane ja mesikas. Röövik on roheline ja 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel on 2 rida musti täppe. Röövikuid võib kohata juunist sügiseni. Talvituvad röövikute või nukkudena (Vikipeedia, Niidu-võiliblikas, 2014) (Viidalepp, Remm 1996: 205). 8 Niidu-võiliblikas äiataril 28.07.2013 9 Niidu-võiliblika pulmalend 22.07.2011 2.5. Raba-võiliblikas (Colias palaeno) Raba-võiliblikas on holoarktiline taigaliik
annaabi.ee 
