ringlihastel muutub pikaks ja peeneks, pikilihastel lüheneb),kokku moodustavad nad nahklihasmõigu, mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi. Seedeelundkond- suuava;söögitoru;pugu;magu;sool;pärak.Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad
Nad paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Eritustorukeste ülesandeks on kahjulike vedelate jääkainete väljutamine kehapinnale. Kaanid toituvad väksematset selgrootutest lomadest, konnakullestest või verest. Hulkharjasussid toituvad mudast või vetikatest. Vereringe- Vihmaussidel on suletud vereringe( veri voolab kogu oma teel veresoontes). Vereringe osad on keha eesotsas paiknevad pumpavad ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad, ringsooned ja pikisooned. Hingamiselundid- Vihmaussil talitleb hingamiselundina nahk, milles on tihe veresoonte võrgustik. Kuna hapnik liigub verre ainult läbi niiske naha ei näe päikselisel päeval vihmausse maapinnal. Mullas peab piisavalt õhku olema, et vihmauss elada saaks. Vimausside elu ohustavad suured põllumasinad, mis sõtkuvad mullaosaksed tihedalt kokku ja üleujutused( vesi täidab mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus.
seemnerakkudega.munast valmivad vihmaussid otse.s.o moondeta Looduses ja Looduses:kobestavad mulda,toiduahel,parandavad mulla inimese elus osatähtsus viljakust inimese elus:kalapüük,kobestades mulda on taimekasvatamisele kasulik Seedeeleundkond läbib kogu vihmaussi keha Vihmaussi vereringe moodustavad Seedeelundkond algab suuavaga is paikneb pikisooned ja ringsooned keha eesosas.Torujas seedesüsteem läbib Vereringe on vihamaussil suletud.see kogu keha ja lõpeb sabaosas tähendab et veri voolab kogu oma teel pärakuga.erinevalt ainuõõsetest liigub toit veresoontes.kogukeha läbivad pikisooned on läbi keha ühes suunas,järk-järgult igas lülis ühendatud ringsoonega.südant seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid vihmaussil pole.südamena talitlevad
5. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis. Alumiste juhtpindadega toetub ristkelk konsooli ülemisel osal olevaile juhtpindadele ja liigub mööda neid ristsihis. 6. Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja liigub neil pikisihis. Töölauale kinnitatakse toorikud, kinnitus- ja muud rakised. Selleks on laua tööpinnas T-kujulised pikisooned. 7. Kiiruskast koos spindliga. Spindel saab pöörlemisliikumise kiiruskastist ja annab selle edasi lõikeriistale. Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis
Väike suhtarv tähendab, et rohkem kummi puutub vastu teed. Suurem suhtarv parandab vee ärajuhtimisvõimet. Tühimike suhtarv oleneb rehvi otstarbest. Sooned Kasutatakse tühimike loomiseks ja vee ärajuhtimisvõime parandamiseks märjal teel. Kõige tõhusam viis vee juhtimiseks rehvi eest rehvi taha. Pikisooned muudavad vee ärajuhtimise kiiremaks, sest neist moodustub lühim tee rehvi eest rehvi taha. Rehvi kasutusiga Turvisemustri väljatöötamise käigus arvestatakse paljusid tegureid: juhitavus, kurviläbivus, veojõud, stabiilsus, müra ja turvise kulumine. Vähemtähtis ei ole ka rehvi hea välimus. Paljud kliendid valivad rehvid just välimuse põhjal. Asümmeetriline turvisemuster
Joonisel kujutatud madalsurve abi- või utilisatsioonikatla veetasemenäidik on kraanide 6 ja 8 kaudu ühendatud vastavalt vee- ja auru-ruumiga. Ühendatud anumate põhiomaduse kohaselt on vee tase näidiku keres 1 samasugune vee tasemega katlas. Tikkpoltidega 2 ühendatud näidiku kere 1 ja raami 5 vahele on tihenditele paigaldatud tasapinnaline kuumuskindel klaas 4 (nn “Klingeri klaas”), mis võimaldab veetaset visuaalselt jälgida. Vee taseme muudavad selgemini nähtavaks prismaatilised pikisooned klaasi veepoolsel küljel. Valguse murdumise tõttu tekib efekt, kus veega kokkupuutuv klaasi osa paistab mustana ja auruga kokkupuutuv osa hõbedasena. Näidiku raamile kantakse normaalset, ülemist ja alumist lubatud veetaset markeerivad jooned ja näidikus nähtav veetase peab ulatuma vähemalt 50 mm alla veetaseme alumist lubatud piirtaset. Normaalselt kõigub veetase näidikus vee intensiivse keemise tõttu kergelt tegeliku taseme keskväärtuse ümber.
annaabi.ee 
