Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G. Beermann), orel 1891, W. Müllverstedt Väikevormid: Krundi piirded: metallaed tellispostide vahel
eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine. Vahelagede kandevõime määrab äärab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse (varem Lmaks~6m); 3 Kandvate pikiseintega hoone 4 2 Kandvate põikiseintega hoone Koormusi kannavad hoone põikiseinad. põikiseinad. Seda kandesü kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töö
selleks aga pidi laiendama ka kesklöövi. Et viimase gabariit lääneosas oli aga vähemalt osaliselt valminud torniga juba määratud, siis kujundati kesklööv kummaliselt ida suunas laienevana. See tõi muide kaasa ka muudatusi vundamentide osas, mis paraku pole kasuks tulnud müüristiku stabiilsusele. Pidevalele muudatustele ja ajakohastamistele osutab ka tellisvormide areng: kui pikihoone vanemates osades näeme kaunistusena faasilud nurki, siis juha piilarite ja pikiseinte akende puhul asub selle asemele pirnvööti meenutav teravaharjaline mõigas. Esialgu, veel piilarite ja pikiseinte ehitamisel kavandati nähtavasti kodakirikulist ruumivormi. Järgnevalt on aga taas plaane muudetud ning pikihoone sai märksa paraadsema basilikaalse üldkuju. Tõenäoselt alles 14. sajandi teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil
aasta 16. septembril. Läänetorni ülaosa ja kiiver 1903.aastal. Põhiplaanilt ruudule lähenev kuju lähtub kavandatud ruumiplaneeringust, kus harvaesinevalt läänes paiknevat altarit pidi kolmest küjest ümbritsema pingiread, mis lõpuks jäid siiksi realiseerimata. Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900
Hoone kande ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel. Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeem, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. Kandvate pikiseintega hoone kannavad hoone pikiseinad, ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba. Välisseinte ülesanne Tagada soojapidavus Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine Vahelagede kandevõime määrab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse. Kandvate põikiseintega hooned- koormusi kannavad hoone põikiseinad. Seda kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töötavad seina) ja liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega. Ruumide planeering on seotud põikseinte asukohaga. Kandvate piki ja põikseintega hoone. Kandvate piki ja põikseintega süsteem ja ruumelementidest süsteem kasutatakse eelkõige paneelhoonetes
annaabi.ee 
