Selle tagajärjel arenevad põletikud ja mädanikud. Sõrgade hooldamiseks kasutatakse fikseerimispukki. Sõrgade hooldamiseks tuleb kari iga 3...4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. 50. Lõaspidamine. Iga lehm laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Tööde hõlbustamiseks paiknevad loomad laudas enamasti pikiridadena. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg jne. Lehmi peetakse tavaliselt puhaslautades, kus mitu korda päevas koristatakse lehmade asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu(põhk, saepuru) . Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või
on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg, põlvnemisandmed, poegimise ja seemendamise aeg, viimase laktatsioonitoodang, jooksva laktatsiooni kontrollpäevade toodangud jne.
on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg, põlvnemisandmed, poegimise ja seemendamise aeg, viimase laktatsioonitoodang, jooksva laktatsiooni kontrollpäevade toodangud jne.
Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid on ettevõtteid, kus loomi peetakse aastaringselt laudas. Lõaspidamisel tuleb söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Osades lautades on ka ühepoolseid söödakäike. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele poolele. Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. Mitmetes lautades on sõnnikukäik täies laiuses kasutusel sõnnikukanalina. Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg,
annaabi.ee 
