1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud. 2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid 3)intensiivne laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang. 4)reostus. 16.Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
*ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud *ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid *tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang *inimeste poolt reostus 16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud
) Kuhjerandlad, eriti liivarandlad kujunevad vanade orgude piiridesse, murrutusalade ja pankade lähedusse. Oluline on lainetustugevus, vana reljeef ja setted. Kui liivarandla ehk kuhjerandla on ühenõlvaline, eel-luidetega- puudub tagumine nõlv! Kruusaveeristikul on kaks nõlva. Kruus kuhjub ja variseb sinna taha. Milline reljeef jne, kruusaveeristik pankrannikute lähedal. Taskurannad, laheliste randade pärades, pikiranda liikumise murrutuslava naabruses, kahenõlvaline enamus kruusa-veeristiku või kliburandu, ühenõlvaline liivarannad astangu jalamitel, liivaranna luitestumine eelluited. Modelleerimine,selle väärtused ja puudused. Kui modelleerimiseks vajalikud lähteandmed on lünklikud, siis ei maksa ka arvutilt oodata tõsiselt arvestavaid tulemusi. Arvuti iseseisvalt programmeerija lünklikke erialalisi teadmisi randade arengust või puudulikku andmebaasi ei täienda
annaabi.ee 
