Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu. 57. Pöia luude iseärasused. Karnivooridel leidub esimene pöialuu rudimendinam koeral sageli esimese kannaluuga kokkukasvanult. Sea tagajalal on neli pöaluud, millest keskmised on äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega. 58. Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see aga esineb, siis koosneb varavs kahest varbalülist. Mäletsejalistel on tagajäseme sõrgatsi. Ja piirdeluu mõnevõrra lühemad kui eesjäsemel. Tagajalal on kõikidel loomaliikudel samasugused seesamluud nagu eesjalal.
moodustades sääreluu lateraalse vasariku Pindluupea liigestub sääreluuga, keha 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhte taandarenenud, naaskeljas, läheb üle sidemeks. 1. I ja II kannaluu on liitunud 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. Arenenud III pöialuu, erinevalt kämblaluust on 1. I Pöialuu säilinud pikiovaalse või ümara ristlõikega. 2. II ja IV rudimendina, sageli I pöialuu on taandarenenud-tikkelluud kannaluuga kokkukasvanult 1. I varvas puudub enamasti Sarnanevad eesjala omadega. (kui on, siis 2 lüli) Karnivoorid fe Skelett laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum
maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö. Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna. Vastsed on hallid või mustjashallid oranzi kirjaga, nukkuvad ühte otsapidi taimelehe külge kinnitunult. Nii vastsed kui valmikud on lehetäide kõige suuremad vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea
annaabi.ee 
