aardekambrisse, kus asuvad aarded on samaväärsed Apollo kuukivimitega" (Damon Teagle Southamptoni Ülikool). National Geographic nr 1, 2012 maavärinatelainete uurimine Mistahes suure maavärina poolt tekitatud seismilised lained läbivad kogu Maakera - saab teha järeldusi Maa struktuurist ja eri kihtide tihedusest. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_ 04.jpg Seismiliste pikilainete (vp) ja põikilainete (vs) levimiskiirus Maa sisemuses. Tuuma piiril, 2800 km sügavusel, pikilainete kiirus langeb järsult, põikilained aga ei läbi tuuma üldse. vulkaanipursked - annavad teavet vahevöö ülemise mõnesaja km osa koostisest Katsed äärmiselt kõrge rõhuga annavad uue pildi Maa sisemusest! (teadusuudis 2011, Imeline Teadus nr 5/2011) Katse - teemantalasikamber kui teemantteravike vahele
ajamomendil. Ringsagedus-Võnkesagedusega määratud suurus =2f on võnkumise ring-e nurksagedus. Faas- rad ringsagedus rad/s. Mehaaniliseks laineks nim võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Lainefront-piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. Ristlainete korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilainete korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). lainepikkus, mis võrdub kahe teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari)tähistatakse . Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood: v=/T ehk v=f, kus v on laine levimise kiirus (m/s), on lainepikkus (m), T on periood (s) ja f on sagedus (Hz).
Sundvõnkumised toimuvad sundiva mõju sagedusega ja mida jäigem võnkesüsteem on, seda madalam on võnkumine. 6. Millist liikumist nimetatakse laineliseks liikumiseks? Kas lainelise liikumisega kantakse edasi ka ainet? Mis on ristlained, mis on pikilained? Laineliseks liikumiseks nim võnkumiste edasikandumist ruumis. Ristlained on võnkumiste edasikandumine, toimub võnkumiste edasikandumisega risti. Pikilainete puhul võnkumine kandub edasi pikivõnkumiste sihti. 7. Kuidas on määratletud lainepikkus (määratletuna a) võnkeperioodi kaudu ja b) samas faasis võnkuvate punktide vahelise kauguse järgi)? a) Võnkeperioodi jooksul kandub võnkumine ruumis edasi ühe lainepikkuse võrra. b) Lainepikkus on vähim kaugus samas faasis võnkuvate punktide vahel. 8. Kuidas on määratletud lainete levimiskiirus? 9. Milliste võnkumisi iseloomustavate füüsikaliste suurustega on määratud
voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained. Ringlaine Ringlaine korral on lainefrondiks ringjoon. Ringlained on ristlained. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. Ringlaine tekib siis kui visata kivi vette või kui part ujub vees. Ruumilaine Ruumilained esinevad Maa sisemuses. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - piki- ja ristilained. · Pikilainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. · Ristilainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. Pikilained on kiiremad kui ristilained. Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese
7. Huygensi element (tasapinnaline elementaarne antenn) ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, effektiivne pindala) nagu ka eelmised... HINRIKUS SKÄNNEERITUD! + Antennid_suurkonspekt.pdf lk 56, ptk 16 8. EM-LAINED SUUNAVATES SÜSTEEMIDES 9. Lained suunatavates süsteemides (Skänneeritud) 1. Suunavate süsteemide kasutamise otstarbe. 3. Lainete tüübid suunavates süsteemides. 9.1 4. Ristlainete omadused. 9.2 5. Pikilainete omadused. Kriitiline sagedus. 9.4 6. Brillouwini kontseptioon (partsiaallainete printsiip). 9.5 7. Faasi kiirus, grupikiiris. Dispersioon. 2 lk 106 (pikilainete omaduste juures) 8. ÜLEKANDE LIINID 1. Ülekande liinide tööpõhimõtted ja liigitus. transmission lines (new lecture).pdf 23_RF_ulekandeliinid 2. Levimise karakteristik ja murdesagedus. Lainepikkus, faasi- ja grupikiirus.
Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 1. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Keskmine paksus 40 km ( 25-80 km ) Kooneb: 1) settekivimid
Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlainetust ja pikilainetust. Ristlainetuses keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunale. Ristlaineteks loetakse veepinnal levivaid laineid. Iluvõimlemise lindikava lindi lainetus. Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunale. Pikilaines moodustuva keskkonna tihendused ja hõrendused. Järgmistel joonnistel on näidatud rist- ja pikilainete tekkimist ja levikut. Ringikesed kujutavad aine osakesi ja nooled nende liikumise suundi. Ristlaine tekkimise mehhanism. t=0 t =1/4T t =1/2T t =3/4T t=T Pikilaine tekkimise mehhanism. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 t=0 t=¼T t=½T t=¾T t=T Kuna lained on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad teda kõik võnkumist
Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid T=2/(0²-²) ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Ristlainete korral võnguvad x=a0*e^(-t)*cos(t+) osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilainete korral võnguvad Q-hüvetegur keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). Lisaks võnkumisi Q=/=N(e-all) iseloomustavatele suurustele kirjeldavad laineid veel lainepikkus, mis võrdub kahe N(e-all)= /T=l/ teineteisele lähima sarnase laineelemendi
11 Mehaaniliseks laineks nimetatakse võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Keskkonda nimetatakse elastseks, kui elastsusjõud viivad tasakaaluasendist väljaviidud osakese sinna tagasi. Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Lainete liigid: rist- ja pikilained. Ristlaine korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, pikilainete korral võnguvad osakesed piki laine levimissuunda. Lainet kirjeldavad kõik võnkumisi iseloomustavad suurused, lisaks neile ka lainepikkus, mis võrdub näiteks kahe järjestikuse laineharja vahekaugusega. Lainepikkuse tähis on λ. Laine levimise kiirus v, näitab kui kaugele mingi kindel painepunkt levib ajaühiku jooksul. Kehtib seos v=λ/t=λf Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi
annaabi.ee 
