valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lä-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.saj-l. Kalmed ja peiteleiud: Keskmisel rauaajal maeti inimesi jätkuvalt põletusmatusena olemasolevatesse tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikuhilatesse e kivikalmetesse. Hauapanuseid lisati surnule kaasa, sest arvati, et neid läheb vaja hauataguses elus. Relvade (odaotsad, mõõkade fragmendid, pikateralisi võitlusnoad jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad sagenenud peiteleiud e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu. Elatus- ja Matusekombed (kuhu Muud perioodile tegevusalad, ja kuidas maeti) iseloomulikud tunnused asulakoha näited
..voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast... Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele
desserdis. Riisihelbed val mivad kiiresti ja se et õttu on neist hõlbus val mistada ka ho m mikusööki. Avorio-riis ehk itaalia tüüpi peh m e risotto riis, töödeldud parboilingm enetlusel. Riisitera pind mistes kihtides olevad toitained surutakse s ügavale tera sisse, seejärel pind mised kihid e e maldatakse. Paisub väga tugevasti. Must ehk indiaaniriis ehk metsik riis kujutab endast PõhjaA m e erikas ja Kanadas kasvava vesiheina pikateralisi mustjaspruune see mneid. On m üügil ka riisisegudes. Väga dekoratiivne. 5.5 Tuskaroora vesiriis PõhjaA m e erika Suurjärvistu ümbrusest pärit vesitaim tuskaroora vesiriis ehk m etsik riis kasvab mageve ejärvede mudaste kallaste soisel pinnasel. Peamised kasvukohad on Kanadas ja USAs, kus muistsed indiaanlased seda sajandeid kasvatasid ja v äga kõrgelt hindasid. Mitmedki suguharud ei pidanud paljuks riisipäldude e e st sõdida.
annaabi.ee 
