30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest) Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kultuurisordid Ligi 40 000 riisi kultuurisordi Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks Kultuurisordid Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes Sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud Tavalisel kasvatatakse või üleujutatud põllul (selline põllupidamine annab rohkem saaki) Aastas kaks kuni kolm saaki Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning
Riis on igapäevane toit enam kui poolele maailma elanikkonnast. Aasias peetakse riisi lausa inimeksistentsi võrdkujuks, lääne inimesed näevad selles toiduaines aga meeldivat alternatiivi kartulile, pastale või leivale. Suurimad riisitootjad: Tai Vietnam Hiina India Indoneesia Riisi liigitus Riis jaguneb kolme suurde rühma: sativa ehk valge riis (pärit Aasiast, varasem ja enamlevinud) glaberima ehk punane riis (pärit Aafrikast, hilisem ja vähelevinud) pikateralised ja keskmise teraga sordid, pika keetmisajaga, vajab leotamist, mittekleepuv riis must ehk lilla ehk keelatud riis (pärit Aasiast ja vähe levinud) lühikeseteraline riis Hiina must riis Valge ja punane riis Riisisorte on üle 8000, mida liigitatakse vastavalt tera pikkusele. Põhilised sordid on: lühikese ehk ümarateraline riis ehk kleepuv riis keskmise teraga riis pikateraline riis Lühikese ehk ümarateraline riis: 4-5 x 2-3mm, tärklisesisaldus suurem,
lennukilt, saaki koristatakse ko m bainide abil. 5. Riisi sordid Riisi tuntakse umbes 8000 botaanilist liiki, mis erinevad üksteisest tera värvuse ja suuruse, samuti val mistamisviisi ja hinna poolest. Riisi v õib jagada vastavalt terade pikkusele kaheks: 1. Kesk mise ja lühikeseteralised; 2. Pikateralised. Esimesed on peh m ed ja pudrustuvad ke etes h õlpsasti. Pikateraline on k õva ning klaasjas ja säilitab ka pikaajalisel ke etmisel o ma kuju. Lühikese- ehk ümarateraline riis on peaaegu sama lai kui pikk (45 m m pikk , läbi m õõt 25 m m ). Selle riisi tärklisesisaldus on suure m, mistõttu ke etmisel kipuvad terad kokku kleepu ma. Keskmise teraga riis (56 m m ) on lühe m ja priske m kui pikateraline riis; ke etes jääb sõ m er, aga jahtudes hakkab kleepu ma.
· Hirsitang; · Hirsihelbed. Tatratangud tatar on oluline taimetoitlase menuus. Tatart kasutatakse kas jahuna või teradena. Kõige kuulsam söök,mis tatra jahust tehakse on pillnid. Tatra terasid on kahte kiiki: · Kroovitud tangud (tatraterade viljakestadest vabastatud tuumad); · Purustatud tangud (tatra purustatud tuumad). Riis teadaolevalt maailma vanim toiduvili. Riis tuhanded kultuursordid jagatakse kaheks: · Keskmise- ja lühikeseteralised; · Pikateralised. Riisi töötlemiseks on kasutusele võetud selline tehnoloogiline protsess nagu paraboiling, mis tähenab, et kestaga toorriisi leotatakse rõhu all. Toitained eralduvad kestast ja kliist ningi tungivad rõhu mõjul riisiterade rohkesti tärklist sisaldavasse sisemusse. Niisked terad nõrutatakse ningi kuivatatakse kuuma auruga. Lõpuks
annaabi.ee 
