Tremendismi rajajate romaane on tõlgendatud ka kui eksistentsialistlikke. Carmen Laforeti maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno võimaluste ja tegelikkuse konfliktist tuleneval traagilisel elutundel kui ja Sartre'i ideedel, millega Laforet tutvus ülikooliaastail Madridis ja Barcelonas. Tema ,,eimiskit", s.o. sisutühja, mõttetut elurutiini võiks samastada Sartre'i ,,mitteolemisega". Samuti on tremendismi võrreldud pikareskse ehk kelmiromaaniga. Ühisteks joonteks on näiteks minavormiline narratiiv ning ühiskonnast võõrandunud traagilise käekäiguga inimene, kelle põhiküsimus pole mitte niivõrd ,,kuidas olla?", kuivõrd ,,kas üldse olla?" ja ,,miks olla?". Mõlemad romaanitüübid kujunesid ühiskondliku kriisi tingimustes reaktsioonina ametlikule või konkreetsele ajaloolisest tegelikkusest hoiduvale kirjandusele. Laforeti kirjutusviis on otsekohene ja värske, laused lühikesed ja selged
jutustusega "Valetädi", mille kuuluvus Cervantesele aga pole kindel. Viis esimest pala pakuvad suhteliselt vähem huvi, sest nende esteetiline tüüp oli enne Cervantest laialt tuntud. Alged on keskaegses rüütlinovellis ja romaanis, mis seejärel uusaja olustikku üle kandudes kujundasid itaalia renessansi novelli. Üha on tähtsad seiklus, intriig, juhus; sündmused arenevad eranditult privaatelu tasandil. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda
Ent oluline pole üksnes maht, vaid tausta järkjärguline aktiviseerumine. Olustik hakkab siin tungima eraellu, aeglustab ja pidurdab seikluse, viitab juba mõnedele vastuoludele ühiskonnas (nagu armastajate konflikt seisusliku normiga). Mis siis, et lõpuks osutuvad mustlasneiud ja teenijatüdrukud ikkagi aadlipreilideks, keda vaid õnnetu juhus on ajutiselt "alla madalasse" tõuganud. Edasi aga järgneb peaaegu kõik tavatult uudne. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Seiklus "madalas" loob sedamaid kokkupuuteid kriminaalse alaga
annaabi.ee 
