3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle
*Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Iga jooksusamm koosneb TUGIFAASIST (mida võiks jaotada esitugifaasiks ja tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks). Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks 9
toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste 4 padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Sündimisele järgneval sügisel lähevad kutsikad laiali oma territooriumidele. Need võivad olla nii 10 kui ka 400 kilomeetri kaugusel. Rebane jääb ühele territooriumile eluks ajaks. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine (hoiatus) ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine
tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete pärast välja nagu tants. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahiga hakkab rebalne tegelema tavaliselt 7 õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Rebane jääb ühele alale eluks ajaks. Rebane on üksik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on ala suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini