ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H
20 000 krooni kavatsetakse laenata Pikalaenupangast. 1940. aasta 29. veebruaril kirjutati alla ostu-müügi lepingu eelnõu VEKASi ja Võru Linnavalitsuse vahel, hinnaks jäi 33 000 krooni. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks oli vaja võimalikult kiiresti ostusumma kokku saada. Teele läksid kirjad presidendi kantseleile saata ära lubatud summa. Mais puudus tagatis veel 10 000 kroonile. 5. juunil 1940 pöörduti majandusministri poole palvega anda välja riigi tagatiskiri Pikalaenupangale, laenu lubas linn tasuda 1. juuliks 1945. 20. juunil vabariigi valitsus selle otsuse ka tegi. Järgmisel päeval, 21. juunil 1940. aastal toimus riigipööre, mis paiskas elu Eestimaal pikaks ajaks hoopis teistesse rööbastesse. Siiski sõlmiti 29. juunil 1940 notariaalne leping Võru Linnavalitsuse ja VEKAS vahel maja ostuks-müügiks. Mitte ükski senine kokkulepe enam ei kehtinud, muutusid äkki kõik omandisuhted, ja kasutuks muutus kogu
realiseerimist. 1920ndate alguseks oli Venemaalt iseseisvumisega saadud 15 miljonist kuldrublast säilinud vaid 2,5, vajalikud reformid. Saadi Inglise pankadest välislaen, mille abil korraldati ümber Eesti pangandus ja rahandus. 1928 hakkas kehtima eesti kroon, mis seoti Rootsi krooniga. Rahareformiga seoses viidi läbi ka Eesti Panga reform, see muudeti aktsaiapangaks. Laenud jaotati kolem rühma: 1. pikaajalised(A-liik), mille Eesti Vabariik välja ostis ja andis pikalaenupangale 2. uuele põhikirjale mittevastavad(B-liik), jäid eesti Panka Eesti Vabariigi vatutusel 3. põhikirjale vastavad(C-liik) Iseseisvumise algul kasutati krediiti eelarvest näiteks riikliku põlevkivi ja turbatööstuse asutamiseks,koolimajade ehitamiseks, linnaelanike küttekriisi lahendamiseks. Maareform(10.okt 1919), selle eripära ja miinus 10. oktoobril 1919. a. võttis Asutav Kogu vastu Maaseaduse. Alustati maade väljajagamist uute talukohtade loomiseks. Enne maareformi oli:
annaabi.ee 
