treener teda kutsunud on. Ta ei tunne seal end kõige mugavamalt, kuid on siiski mängu lõpuni. Ta läheb koju Dimaga, kelle venda ta kunagi peksnud on ning palub temalt andeks. Kui nad lahku lähevad, võõtab kamp skinheade Dimka kinni ning Rene tõttab poisile appi. Ta läheb teiste skinheadidega tülli ning paar päeva hiljem paluvadki kamba liikmed Renel nendega kaasa tulla. Ta peab võitlema surmani kamba tugevaima mehe Pikaga ning saab temast jagugi, aga tappa teda ei suuda. Ta kõnnib võitlusplatsilt minema ja arvab, et sellega on asjad korras, kuid ta eksib rängalt. Rene vend Raigo teatab talle peagi, et Pikk on tapetud ning mõrvarelval on tema sõrmejäljed. Ta soovitab vennal end nii kaua varjata, kui ta asju korda ajab. Rene viskab oma telefoni ära ja hakkab sobivat pelgupaika otsima. Ta läheb Fredi majja, sest ta teab, et Fred on sel hetkel vanglas
kujunes loogiliselt välja nii, et tragöödia tegevus pidi toimuma ühe päeva jooksul ja samas kohas. 16. sajandil hakati seda põhimõtet nimetama aja- ning kohaühtsuseks. Aristoteles rääkis ka tegevusühtsusest, eelistades niiviisi ülesehitatud draamasid episoodilistele. Vanakreeka draama kirjutati värssides. Dialoogides kasutati jambilist trimeetrit, mis koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambi: ------------ Vahel asendati värsi algupoolel lühike silp pikaga ja pikk kahe lühikesega. Teatris esinemine oli prestiizne ning näitleja seisus auväärne, sest teatrietendusi käsitati osana riiklikust kultusest. Näitlejaiks võisid olla vaid vabad kodanikud ning neile anti teiste kodanikega võrreldes eesõigusi, näiteks vabastati maksudest. Näitlejaile maksis palka riik. IV sajandil, kui asutati rohkesti teatreid, kasvas ka kutseliste näitlejate arv ning loodi isegi kutseorganisatsioone nn Dionysose meistrite ühinguid.
tal on hall habe, aga tema kuuleb esimest korda niisukest inimest. Aga mis on teie isa nimi?" pöördus direktor Indreku poole. ,,Andres," vastas Indrek, ilma et oleks taibanud, milleks see. ,,Ja teie isa talu nimi?" päris direktor edasi. ,,Vargamäe." ,,Soo, või Vargamäe," kordas direktor, ja muigega teiste poole pöördudes lisas ta juurde: ,,Kena nimi see Vargamäe, mis?" Aga kui poisid selle peale naerma hakkasid, ütles ta: ,,Mitte naerda! Mitte naerda, kui härra Maurus räägib selle pikaga jumalast, sest muidu võib jumal arvata, et meie naerame teda." Ja uuesti Indreku poole pöördudes küsis ta: ,,Ütelge mulle siis nüüd, kas teie isa Andres oma Vargamäel ka vist usub jumalat või usub ta kindlasti." ,,Usub kindlasti," vastas Indrek ja äkki tundis ta, et ka tema ise usub alles kindlasti. ,,Ja teie ema seal Vargamäel, kuis usub tema?" ,,Ka kindlasti," ütles Indrek. ,,Ja teie õed-vennad -- on teil ju õdesid-vendi -- kuidas nemad usuvad?" ,,Niisamuti."
annaabi.ee 
