ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE FAASIDE VAHE HAKKAB AJAS MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD. KUI SUUNATA LÄÄTSELE VALGUS, SIIS SUUREM OSA SELLEST LÄHEB LÄÄTSEST JA PLAADIST LÄBI. KUID IGALT PNNALT PEEGELDUB OSA VALGUST KA TAGASI. ET ÕHUPILU PAKSUS ON ÜHESUGUNE KOGU RINGJOONE ULATUSES, SIIS KUJUTABKI INTERFERENTSIPILT ENDAST KONTSENTRILISI RÕNGAID. NEWTONI RÕNGAID KASUTATAKSE OPTIKATÖÖSTUSES LÄÄTSEDE KVALITEEDI KONTROLLIMISEKS
sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest värvustest, mis jagunevad ära, kuna osad valguse kiired ei peegeldu tagasi vaid läbivad kile ja seepärast ei peegeldu tagasi valge vaid hoopis värviline valgus. 60. Selgendavad katted? Katted, mis on väga õhukesed ja mille ülesanne on peegeldumist piirata ja läbi keha tulevaid valguskiiri suunata ühte kohta kokku. 61. Newtoni rõngad? Rõngad, mis tekivad kui asetada pikafookuseline tasakumer lääts tasasele pinnale, siis tekib selle valgustamisel interferentspilt, mis koosneb kontsentrilistest heledates ja tumedatest rõngastest. 62. Interferomeetrid? Optilised täppismõõteriistad, millega saab mõõta valguse interferentsi abil valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi. 63. Holograafia? Eseme ruumiline fotografeerimine, kus pärast saab vaadata, mis on ka nurga taga, kui liigutada pead. Tavalise fotoga seda teha ei saaks.
komponent, mis on paralleelne molekulide paiknemise sihiga. 61. Valguse interferentsi mõiste. Newtoni rõngast tekke kvalitatiivne põhjendus. Valguse interferents on nähtus, kus erinevad valguslained mingis ruumipunktis kohtudes võivad teineteist võimendada või kustutada. On võimalik monokromaatiliste koherentsete (s.o konstantse faasiga) valguslainete korral, millel on sama sagedus. Newtoni rõngasteks nimetatakse interferentsipilti, mis tekib, kui pikafookuseline tasakumer lääts asetada kumerusega vastu tasast klaasplaati. Kui läätsele suunata valgus, siis läätse kumeralt pinnalt ja plaadi tasaselt pinnalt peegeldunud valgus moodustab kontsentriliste heledate-tumedate interferentsrõngaste süsteemi. 62. Fresneli difraktsioon ümmarguselt avalt, kvalitatiivne põhjendus. Fraunhoferi difraktsioon pilult, kvalitatiivne põhjendus. Difraktsioonivõre tööpöhimõtte kvalitatiivne selgitus. Fresneli difraktsioon
annaabi.ee 
