01.1558 VeneTatari väed tung VanaLiivm ja alust rüüst 7)2.08.1560 Venem Härgmäe lähed 8)Tem juht piirasid Vene väed 1570-71 edutult Tln ja vallut praktil kogu Est mndriala ja Saksm 9)Pikaaj sõjategev tulem said kõige rohkem kannatada talupoj.Halvene olukord viis talpoeg vastuhakkude puhkem 10)A-swed ja pool 1625 kogu est mandria swed võim alla, ka
Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusvaldkonnad, mis on antud kindlas struktuuris ja seostes. TURUNDUSSTRATEEGIA-tegevussuund, mis määrab org pikaaj käitumise ja positsiooni kaubaturul. TAKTIKA-(e/v teeb asju õigesti)lähiperioodiks. Kontrollitakse pideval, muudetakse. Eelarve koostamine- otsustamise üks olulisemaid protsesse. Lähtutakse kitsaskohtadest. Eelarve 3 EESMÄRKI: 1.eelarve kui tegevusplaan;2. fin plaan (koostamisel peab olema ülevaade tuludest-kuludest), kommunikatsioonivahend. TERVIKLIKKUSE PÕHIMÕTE-eelarve peab sis kõiki üksusele laekuvaid tulusid ja kulusid.
I SÕJAVÄELINE REZIIM: 1. poliitiline võim kuulub sõjaväele. 2. tsiviilvõim allub sõjaväelisele võimule. 3. sõjav. diktaktuur võib üle minna isiklikuks diktaktuuriks 4. teostavad tavaliselt kolme ülesannet: a. regulreerivad - hoida ära kodusõda b. korrigeerivad - katse lõp. korrupt. , loodusv. raisk. , inflat. c. programmilised eesm. - katse teost. pikaaj. rahv arenguprog. miks on sõjaväelised reziimid harva efektiivsed? - olles võimul muutuvad sõjaväelased pürokraatideks. - sõjaväelased ei tunneta poliitika iseseisvat tähtsust. - sõjaväelased eelistavad administreerivat juhtimist (keelud, käsud) - poliitiline ebakompententsus muudab nad sõltuvaks tsiviilvõimust. - sõjavägi ei vastuta kellegi ees. - võimu püütakse kasutada enda huvides. II POPULISTLIK REZIIM: 1. ilmub siis, kui rahvas ilmutab huvi poliitika vastu. 2
kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist
0 Kokku lühiaj. Koh. 1544535,00 1861164,00 1875996,0 0 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 4694693,00 5240828,0 5886284,0 0 0 Kokku pikaaj. Koh. 4694693,00 5240828,0 5886284,0 0 0 Kokku kohustused 6239228,00 -73,93% 7101992,0 -70,33% 7762280,0 -67,57% 0 0 10 Omakapital Aktsiakapital nimiv
annaabi.ee 
