veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles
piiskoppide kirju. Kolm alust, mille põhjal kaanon paika pandi: teos pidi olema kogu ulatuses ortodoksne/ üheselt vastuvõetav; teos ei pidanud olema apostli enda kirjutatud, kuid see pidi temast põlvnema; samuti oli oluline, et neid tekste oldi teenistustel loetud järjepidevalt ja suureulatuslikult. Tänase kiriklike ametite süsteemi juured hakkasid domineerima teisel sajandil. Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte
sajandil esile teine tendents – tsentraliseerimine, absolutism. Detsentraliseerituse ja absolutismi vahele jääb Habsburgide dünastia imperialism. Tekivad rahvuslikud alged. Etnosümbolism – meil on biloogilise rahvsluse varasemal astmel ühesugused müüdid ja sümbolid, mis aitavad rahvuslikku identiteeti uusaega, kus tekib n.ö modernistlik rahvus. Palverännakud Santiagi de Compostelasse, Montsant Michel. Kirikule kõrgkonjunktuuriaeg. Saksamaal ei ole näha ühtki populaarset piiskoplikku hierharhiat reformatsioonieelsel ajal. Piiskopid reeglina aristokraadid, kel vähene vaimulik haridus, variatiivsus suur – on territooriume, kus 30% vaimulikest kõrgharidusega (ei pruugi olla teoloogiline haridus). Luterlik reformatsioon kestab 1517-1555 (lõpeb Augsburgi usurahuga). I faas – indulgentsitüli 1517-1521, Rooma kiriku algatatud protsess luteri kiriku vastu. II faas - Tekivad esimesed remormatsioonirühmitused, Šveitsis Zvingly? Tekib ka nn reformatsiooni
annaabi.ee 
